Thursday 25 December 2008

Tempo Semanal Edisaun 118


Kandidatu Embaixador TL ba RI Hamosu Polimika no Alegasaun

Dili, Tempo Semanal


Ulun bo'ot relasoins external Timor Leste ne'e dalen katak iha embaxaidor nain rua mak sei troka iha tempu badak nia laran. "Neste momentu iha ona desizaun ba embaixador ba Lisboa no Jakarta katak apartir dia 1 de Janeiru 2009 sira la exerce ona sira nia funsaun. Ema balun deskonfia katak Ministru Zacarias da Costa hahu halo persegisaun ba Embaixador rua ne'e hodi troka lalais, maske sira nia mandatu seidauk hotu ho razaun embaixador rua ne'e uluk tama mos iha Gabinete Guvernu uluk nian. Maibe, Zacarias hateten katak dadaun ne'e nia parte halo hela avaliasaun ba embaixada no konsuladu TL sira seluk. "Naturalmente bele mos iha tan fatin seluk tanba agora dadaun halo hela perguntas no auditoria ba embaixadas no konsuladu sira
seluk. Wainhira jornal ne'e halo konfirmasaun no husu karik Ministru Negosiu Estranjeiru Zacarias A. da Costa laran kman fó sai naran ne'ebe sei reprezenta Estadu no povu TL ba Indonesia, maibe Ministru konfirma deit mas laos naran,"hau bele konfirma katak hau aprezenta ona kandidatu Embaixador TL ba Indonesia, maibe laos sr. Kupa maibe kandidatu seluk ida,"dalen nia.Kandidatu seluk ne'e respeitadu iha Indonesia, nia koinesi didiak Indonesia no nia hanoin nia ema diplomata ida ke diak nune'e nia sei servisu diak ba interese nasaun
nian. Ministru Negosiu Estranjeiru mos rezeita atu fó hatene sai ba publiku naran kandidatura diplomata ne'ebe aprezenta ona ba Indonesia,"hau labele anunsiu lai ba Publiku to'o hetan aprova ona husi parte Indonesia" hatutan Zacarias. Tuir fontes Jornal ne'e husi embaixada TL iha Jakarta temi posibilidade sr. Jose Manuel Serano, dadaun ne'e ulun boot konsul TL
iha Bali, maibe ho diplomasia Dr. Zacarias hateten, nia labele konfirma. Wainhira kestiona konaba kandidatura seluk ruma mak aprezenta husi PM Xanana Gusmao Xefe diplomata IV Guvernu Konstituisional ne'e nega. Antes atu aprezenta kandidatu ne'e ba Indonesia," hau kualia Primeiru Ministru, maibe sr. Primeiru Ministru la fó naran ruma mai ha'u, sr. Primeiru Ministru nunka sujere naran ida, ne'e la los," realsa nia. "Guvernu Indonesia prosesa hela kandidatu ne'e hafoin de ha'u haruka ba Deplu Indonesia halo analiza no haruka tan ona ba komissaun Negosiu
Estranjeiru Parlamentu Indonesia ninian atu aprova," konfesa tan nia.

DR. Zacarias da Costa informa katak nia kualia ona ho parte relevantes iha Ministeiru Negosiu Estranjeiru Indonesia no Xefe komissaun Negosiu Estranjeiru Dewan Perwakilan Repulik(DPR)/Majelis Permusyaratan Republik Indonesia (MPR) nian, agora dadaun hein deit ona konfirmasaun ofisial husi parte Indonesia nian. Tuir fontes ne'ebe jornal ne'e hetan husi embaixada TL iha Indonesia katak, surat numeiasaun husi Ministru ba sr.Jose Manuel Serano nudar embaixador foun haruka uluk ba Departamentu Estranjeiru Indonesia no
surat recall ba embaixador Ovidio de Jesus foin haruka via email simu iha dia (9/12/) no embaixador Ovidio print out no entrega funsaun ba primeiru sekretariu iha (18/12), ne'ebe sr. Ovidio fila kedan mai TL."Hau hanoin mekanismu Admistrasaun mak sr. Ministru presiza aprende tan ba ema Indonesia halo komik ho ita nia Ministru be halo moe deit
ita,"hateten fontes ne'e la iha naran.
Xefe Komissaun Negosiu Estranjeiru DPR/MPR Indonesia Yudi Krisnadiwainhira ada lia ho Jornal Tempo Semanal via telemovel konfirma katak ninia parte simu ona proposta naran kandidatura Embaixador TL ba Indonesia, maibe ninia parte seidauk prosesa tan ba DPR/MPR sei ferias hela," hau simu ona proposta husi TL, maibe seidauk prosesa," hateten
Yudi. Parlamentu Nasional Indonesia dadaun ne'e sei iha masa resese nia laran no sei tama hikas ba servisu iha meiadu fulan Janeiru. To'o agora sira seidauk prosesa tanba sei iha resese ate meiadu fulan Janeiru mak bele prosesa mais karik iha problema presiza rezolve uluk
lai. Nia hatutan katak, nasaun ida-idak iha direitu prerogative atu deside no aprezenta troka ninia embaixador, maibe nia apelu ba Timor Leste atu se bele buka rezolve uluk polimika ne'ebe iha konaba kandidatura Embaixador TL ba Jakarta ne'e. "Sei iha tempu atu Timor Leste bele
rezolve ninia polimika tanba sira sei hahu prosesa iha meiadu Janeiru. Maibe, tuir Sekretariu Jeral partidu ASDT, Francisco Gomes katak," numeiasaun sub-subar ne'e bele halo ita deskonfia sira halo KKN, labele aprezenta kandidatu embaixador fó subar deit," nia realsa. Nia deskonfia katak Ministru lakohi fó sai naran no haruka lista kandidatu uniku ne'ebe iha relasaun familiares tan ne'e bele hateten KKN ona, tuir nia labele halo KKN entaun nia kontra. ASDT ne'ebe mos hanesan membru ida husi Guvernu AMP senti triste ho lalaok kurang tranparensia husi sira nia Ministru ida no lalaok ne'e ASDT la konkorda. "Ha'u hanoin ASDT sei kontra. se PM mak husu ona Kupa nusa mak Ministru la aseita," pergunta nia. Nia hanoin AMP mak kaer Guvernu
laos partidu uniku. Ministru sira nia direitu atu deside, maibe sira mos tenki konsidera hanoin husi membru partidu AMP seluk tanba embaixador ne'e ema ne'ebe reprezenta Estadu no povu TL. "Nune'e duni hau apoiu sr.Kupa iha kapasidade atu ba tur hanesan embaixador TL ba
Indonesia,"salenta nia. Nia defende Kupa tanba nia hanesan ema Timor oan no nia hatudu ona ninia kapasidade hanesan ema diplomata diak ida.

Parte seluk Cristopher Samson Direitur LABEH lamenta ho atetude taka metin husi Ministru Negosiu Estranjeiru ne'e. "Ha'u hanoin povu iha direitu atu hatene ninia reprezentante nia naran nune'e sira bele fó hanoin konaba ema ne'e. Se taka metin hanesan ne'e bele halo povu deskonfia prosesu ne'ebe kurang transparenti,"lelembra nia.(ts)

MCC Kansela Fundus Kompaktus ba TL Tanba Guvernu la Seriu Kombate KKN

Dili, Tempo Semanal


Indikadores korupsaun ne'¬e¬bé fó sai husi Millennium Chal¬l¬e¬nge
Corporation (MCC) maske la korespondente ba Guvernu Al¬i¬a¬n¬si
Maioria Parlamentar (AMP) nia guvernasaun, maibe partense ba AMP nia
voaguvernasaun no vo¬ntade politika atu kombate Ko¬rupsaun. Tanba ne'e
guvernu no or¬gaun estadu nian sira seluk la¬b¬ele ibun been deit atu
kombate ko¬rupsaun, maibé tau iha pratika politika hirak ne'e, hodi
hatudu ba MCC katak, korupsaun iha tinan 2007 la taka dalan ba AMP atu
he¬¬tan fundus Kompaktus MCC ni¬an iha 2009. "ida ne'e hanesan lisaun
boot ida ba ita nia guvernu no estadu to¬mak tanba ita nia esforsu atu
ko¬mbate korupsaun ne'e labele ab¬a¬nsa deit ho liafuan, maibé tenki
ha¬kaas ho desizaun. Tanba ne'e, ita hein katak julgamentu ba kazus
korupsaun tenki final iha tribunal i lori ba kadeia sira ne'ebé sai
alvu ba korupsaun ne'e rasik", dehan Pontu Kontaktu MCA Timor Leste,
João Mariano Saldanha, Ph.D iha press komfrens iha Hotel Timor foin
lalais ne'e. Timor Leste, Bolivia ho Uk¬r¬a¬ina la eligibilidade atu
hetan asi¬s¬tensia husi kompaktus MCC nian tanba Konsellu
Administrativu MCC deside ona katak, nasaun to¬lu ne'e la tama iha
agenda MCC nian atu hetan Asistensia tanba indikadores korupsaun as
teb-te¬bes. "se ita hakarak hetan fundus hu¬¬si MCC, ita tenki hadia
ita nia p¬o¬¬litika no performance ne'ebé fraku liu-liu hadia
indikadores iha area kontrola korupsaun, investimentu ba ema, iha area
imunizasaun, labarik feto sira ne'ebé remata eskola primaria ho
rekursu humanu nomos rekursu natural Timor Leste nian", dehan João.
Wainhira Timor Leste iha politika atu hadia indikadores hirak ne'e,
maka iha Dezembru 2009, Timor Leste bele hetan fundus Kompaktus husi
MCC. Maibe agora MCC firmeza ninia pozisaun atu la fó fundus
Kompaktus mai Timor Leste, maske nune'e, Timor Leste nafatin
disponibel atu hetan fundus Threshold husi MCC.
Fundus Kompaktus husi MCC, hanesan fundus boot liu ho ninia valor
orsamentu liu billiaun 6.3 dollares Amerikanu ho nasaun parseiru
hamutuk 18. Fundus Threshold hanesan fundus kiik husi MCC ho nia valor
orsamentu hamutuk USD20-55 millioens dollares Amerikanus. Tinan ne'e,
Timor Leste la desponivel atu hetan fundus Kompaktus billiaun 6.3
tanba indikadores korupsaun Timor Leste nian hetan risku mean makaas
nomos risku mean iha area investimentu ba ema, imunizasaun no ba
labarik feto sira nebe remata eskola primaria la kontinua i problema
rekursu humanus no rekursu naturais Timor Leste nian.
MCC kansela fundus Kompaktus ba Timor Leste bazeia ba relatoriu MCC
nian nebe halao tuir lei katak, tinan-tinan iha fin du anu fulan
Dezembru, MCC sei fó sai ninia avaliasaun ba nasaun 18 parseiru MCC
nian. Iha avaliasaun ne'e, wainhira nasaun balu hetan risku mena
makaas iha area kontrolu korupsaun, investimentu ba ema no sira seluk
tan, maka nasaun ne'e lakon nia direitu ba fundus Kompaktus husi MCC.
Tanba ne'e, MCC afirma ninia deklarasaun katak, tinan 2008, Timor
Leste la hetan fundus Kompaktus MCC tanba MCC avalia katak, iha tinan
2007, korupsaun iha Timor Leste tama iha risku mean nomos risku mean
iha area sira seluk hanesan investimentu ba ema no seluk tan.
Maske nune'e, MCC fó nafatin disponibilidade ba Timor Leste atu hetan
fundus kiik Threshold MCC nian hodi fó tusan ba Timor Leste atu kurize
ninia indikadores korupsaun sira, liu-liu koandu estadu Timor Leste
tomak hakarak kombate korupsaun, labele koalia deit, maibe tau iha
pratika. MCC rasik, identifika katak Timor Leste iha ona vontade balu
atu kontrola korupsaun hanesan, forma ona Komisaun Anti Korupsaun,
ratifika Konvensaun Internasional Anti Korupsaun, halo lei konaba
kodiku penal. Vontade hirak ne'e bele lori Timor Leste atu hetan
fundus boot husi Kompaktus MCC nian, maibe sei defende ba avaliasaun
MCC nian ba tinan 2008 ne'ebé sei fó sai iha Dezembru 2009. Tinan ida
ne'e, nasaun hirak ne'ebé hetan fundus boot husi Kompaktus MCC nian
maka Indonezia, Colombia ho Zambia. Nasaun tolu ne'e hetan
opurtunidade ba Kompaktus MCC tanba Consellu Administratidu MCC nian
define katak, laiha korupsaun makaas iha tinan 2007 ne'ebé akontese
iha pais tolu ne'e.
Indonezia rasik hanesan paiz vizinu besik liu Timor Leste, forma tiha
ona Komisi Pemberantasan Korupsi (KPK), ne'ebé obsulutamente halo
kontrolu makaas ba servisu administrasaun publika nomos halo kontrolu
makaas iha fatin hirak ne'ebé iha risku ba kazus korupsaun. Iha Timor
Leste, volume korupsaun ne'ebé akontese iha tinan 2007 as teb-tebes no
eis Primeiru Ministru, atual Prezidente da Republika DR. Jose Ramos
Horta rasik rekoinese katak, durante nia asumi kargu nudar Primeiru
Ministru iha Segundu Guvernu Konstitusional, akontese kazus korupsaun
barak, maibe Horta la konsege kumpri nia liafuan konaba iha
departementu ou ministeriu ida nebe mak kazu korupsaun ne'e iha.
Maske nune'e, Jornal Tempo Semanal konsege detekta fatin balu ne'ebé
iha indikasaun ba pratika abuzus de poderes, kolusaun no nepostismu
iha uma mutin Palacio du Guvernu nia okos. Kazus abuzus de poderes,
kolusaun no nepotismu ne'e akontese iha Gabinete Tasi Timor iha
Palacio du Guvernu, ne'ebé halo Diretor balu iha Gabinete Tasi Timor
nian hetan perdiam dupla husi guvernu no Banku Mundial.
Alende ne'e, iha mós indikasaun katak, Diretor ne'e mós halo pratika
abuzu de poderes tanba, asset estadu nian hanesan kareta guvernu nian
ne'ebé Diretor ne'e uza, nia lori ba rai hela iha uma kareta ida no
nia uza kareta guvernu nian ida seluk. Hahalok ida ne'e halo
funsionarius Gabinete Tasi Timor nian balu laran moras tanba iha staff
nain ida mak lao ain deit husi Palacio du Guvernu ba Banku ANZ iha
Lecidere hodi foti osan nomos fila ba uma lao ain. Laiha transporte
ruma hanesan motorizada ou kareta ruma bele tula hela funsionarius
ne'e ba banku nomos ba mai uma. Alende ne'e, iha mós indikasaun katak,
akontese mal administrasaun ba gestaun fundus vizita distritais
liu-liu alokasaun orsamentu vizita ba distritu Suai nian.
Kazu indikasaun korupsaun ida seluk akontese iha SAMES, Ministeriu
Saude konaba prosesu tenderizasaun ba kompania sira ne'ebé manan
tender atu supply aimoruk no ekipamentus mediku ba ospital. Iha
prosesu ida ne'e, indika katak kompania balu hatama sasan la kompletu
tuir item ne'ebé hateten iha kontratu. Pior liutan, ekipamentus balu
ne'ebé kompania sira hatama ba Ospital Nasional la funsiona ho diak
iha fulan ida nia laran. Ezemplu ekipamentus Autoclave ne'ebé tau iha
sala operasaun nian, entre lampu 6 iha lampu 4 deit mak lakan no 2
seluk mate.
TEMPO SEMANAL foin hetan dokumentus hotu konaba indikasaun korupsaun
iha prosesu ida ne'e wainhira Guvernu AMP mak kaer ona bolanti orgaun
du guvernu. Ministru Saude DR. Nelson Martins rekoinese katak, kazu
ida ne'e akontese duni maibé laos akontese iha nia ukun. Nia (Nelson)
foin hetan tomada de posse iha fulan klaran 2007 nian maibe kazu ne'e
akontese antes. "kazu ne'e laos foin akontese maibé akontese iha
guvernu ida uluk nia ukun, tanba ne'e se atu lori hau ba tribunal
entaun eis ministru sira mós tenki tuir hau ba tribunal", dehan DR.
Nelson ba jornal ne'e iha Gabinete Ministeriu Saude Kaikoli Dili fulan
hirak liuba.
Iha tinan 2008, TEMPO SEMANAL laos hetan deit indikasaun korupsaun ida
maibé indikasaun korupsaun barak teb-tebes ne'ebé akontese iha
Ministeriu Justisa. Tanba ne'e, Timor Leste agora entre yes or not atu
hetan fundus Kompaktus MCC nian iha tinan 2009. Tanba iha Dezembru
2009, MCC sei fó sai ninia avaliasaun konaba indikadores korupsaun
nian ne'ebé akontese iha 2008. Husi parte seluk, Xefi Estadu DR. Jose
Ramos Horta la konkorda ho MCC ninia aktus atu fó apoia fundus ba
Timor Leste tanba tuir Horta hateten, MCC laiha orsamentu naton atu fó
mai Timor Leste. "ha'u koinese politika Amerika hanesan ha'u koinese
hau nia faru. Uluk kedas ha'u hateten, ba senhor Mari Alkatiri atu
lalikan fiar MCC tanba sira halo ita lakon tempu tanba kongresu
Amerikanu la fo osan ba departementu estadu. Tinan lima ona sira (MCC)
hateten halo ida ne'e ida neba, maibe ha'u aviza tiha ona iha Konsellu
Ministru atu lalikan fiar MCC tanba sira osan laiha", dehan Horta ba
jornalista sira iha Eskola Portuguesa Santa Cruz Dili smana kotuk.
Liutan Horta apela ba guvernu AMP atu lalikan fiar MCC tanba tuir
Horta nia haree, MCC sei halo guvernu lakon tempu deit atu halo buat
hotu, tanba metodolojia no prosesu MCC nian komplikadu tebes nebe mak
la korespondente ba prioridade ba rai kiak sira iha mundu. Xefi Estadu
ne'e afirma liutan katak, iha tinan 2009, MCC laiha ona fundus, tanba
MCC sei lohi deit Timor Leste ho ninia programa hirak ne'ebé nia (MCC)
iha. "uluk kedas koandu sira mai iha ne'e ha'u hateten ba sira katak,
imi osan laiha tanba ha'u koinese politika Amerikanu no imi lalikan
lohi tun sae", katak Horta.
Maske nune'e, Sekretariu Jeral partidu Fretilin Dr. Mari Alkatiri
rezeita deklarasaun Prezidenti Horta nian, "se prezidenti la fiar,
loloos la fiar mak guvernu AMP laos la fiar fali ema seluk.
Ita fiar fali guvernu AMP ne'ebé laiha kapasidade, koruptu, la
respeita justisa, halo violasaun direitu ema nian, fahe osan nar-naran
deit ikus mai la hetan fundus husi MCC", dehan Mari hodi kondena AMP.
Estatement Dr. Mari nian katak Timor Leste la hetan fundus husi MCC,
hetan kurize husi Pontu Kontaktu MCA Timor Leste, João Mariano
Saldanha, Ph.D. Tuir João hateten, Timor Leste laos la hetan fundus
husi MCC, Timor Leste hetan maibe hetan husi programa seluk ho naran
Threshold, tanba MCC iha programa rua, ida ho fundus boot liu billiaun
6.3 dollar Amerika mak naran Kompaktus no ida seluk naran Threshold ho
fundus kiik milliaun 20-55 dollar Amerika. "Timor Leste so hetan deit
fundus Threshold tanba indikador korupsaun iha Timor Leste hetan mean
makaas, nomos indikador sira seluk hanesan investimentu ba ema,
imunizasaun,labarik hirak nebe remata eskola primaria, rekursu ema
nian no rekursu rai laran. Se Timor Leste hakarak hetan fundus
Kompaktus husi MCC, entaun Timor Leste tenki muda indikadores
korupsaun mean ba verde iha tinan 2008", dehan Embaxador Estadus
Unidus Amerika nian iha Timor Leste, Hans Klemm iha Dili foin lalais
ne'e.
Husi parte seluk, matenek nain partidu politiku nian ida ne'ebé lakohi
nia naran publika iha jornal ne'e hateten katak, importante laos osan
boot ka kiik maibé importante maka MCC ninia hanoin atu obriga guvernu
kombate korupsaun. "se MCC hateten sira la fó orsamentu boot ba
guvernu tanba indikador korupsaun ne'e mean makaas, ne'e signifika
katak, sira fó lisaun ida ba guvernu atu kombate korupsaun. Guvernu
laos kombate korupsaun ne'e ho lian de'it maibé hatudu asaun
konkretu", dehan lider partidu politiku ne'e.
Antes remata, nia mós du'un katak, loloos Timor Leste lakon direitu
total atu hetan fundus husi MCC, nein fundus Threshold no Kompaktus,
maibe tanba MCC ninia ema balu sai hela adviser no konsultor iha
ministeriu importante balu, entaun sira halo influensia hanoin ba MCC
nune'e MCC fó opurtunidade mai Timor Leste hetan fundus Treshold.
"loloos ita moe tanba ema hodi osan kiik lohi ita atu hateten katak
ita iha korupsaun makaas. Ida ne'e hanesan pelajaran ida ba ita nia
ministru, ministra no sekretariu estadu sira ne'ebé indika ona envolve
iha pratika korupsaun", tenik lider ne'e ho nervozu. (aro)

Thursday 18 December 2008

Is there Rule of Law in Timor-Leste? PRESS RELEASE

ENGLISH - FOR IMMEDIATE RELEASE

(trilingual translation .pdf downloader)!!!!!!!

Is there Rule of Law in Timor-Leste?

The Minister of Justice launches attack on Tempo Semanal.

Potentially a precedent setting use of the Democratic Republic of Timor-Leste’s anti-defamation law by a senior member of the Government against the free press in Timor-Leste.

Dili, Timor-Leste, 18 December 2008 – In a widely anticipated move, on 12 December 2008, the Office of Prosecutor-General served notice to the Tempo Semanal weekly newspaper that it is to appear on 19 January 2009 to answer defamation charges brought against Tempo Semanal by Lucia Lobato, the Minister of Justice. When asked by Tempo Semanal to be given a copy of the charges the Office of the Prosecutor-General stated that this would be impossible seeing as the relevant documents were confidential. Thereby depriving Tempo Semanal of due process, and this is only the beginning.

On 12 October 2008 Tempo Semanal published a story alleging acts of corruption regarding Government contracts by the Minister of Justice. The story can be viewed in Tetun at this link; and in English at this link. These were based upon a series confidential interviews and a large number of text messages sent and received by the Minister of Justice on her publically financed Government mobile phone. The content of these messages was made available to Tempo Semanal by a confidential source. Tempo Semanal intends to protect its sources.

These messages were sent and received by a Government phone used by the Minister of Justice, paid for by the State of Timor-Leste, and are therefore the property of the people of Timor-Leste. These messages indicated that there were strong suspicions that the Minister of Justice was providing inside information and indeed possibly favourable conditions to business people in Indonesia and Timor-Leste. The contracts involved Ministry of Justice projects relating 1) to renovation of the Becora Prison perimeter wall, 2) uniforms for the prison service [insert video] and 3) the design, issuance and management of national identity documentation. The relevant stories can be found at the following links via Tempo Semanal online site.

A subsequent attempt by Tempo Semanal on 16 October 2008 to obtain clarification on the alleged corruption were met by refusals by the Minister of Justice to grant Tempo Semanal an interview – view the video (http://video.google.com/videoplay?docid=-7726925742023230405&hl=en). Tempo Semanal has also uncovered allegations of corruption against Americo Lopes, the husband of the Minister of Justice, and owner of Pualaka Petroleo – see the story at this link (http://temposemanaltimor.blogspot.com/2008/10/mina-edtl-guvernu-hili-presu-pualaka.html).

The relevant mobile phone sms messages made by the Minister of Justice can be viewed on the website of the international “whistle blower” Wikileaks (http://wikileaks.org/wiki/Timor_Leste_Minister_Lucia_Lobato_SMS_tenders).

Tempo Semanal has received veiled threats by members of the Government if it chooses to continue reporting on corruption; likewise it has also received words of encouragement by the members of government, the opposition and wider civil society to continue. While Tempo Semanal does not have the same resources at its disposal as the Minister of Justice it intends to defend its sources, and the position of the free press in Timor-Leste – to the full extent of the law - such as it is in Timor-Leste. Tempo Semanal will not accept money from the Government to run away to another country and therefore avoid the judicial process.

You can “Kill the Newsman, but you cannot Kill the News.”

Tempo Semanal asks that supporters of its reporting show their support by continuing to read its weekly copy and in any other way that people may see appropriate within the limits of the law. Critics are also welcome to submit their comments at the below contact information and to not read the newspaper.

Information about Tempo Semanal:

Tempo Semanal is a weekly newspaper founded 3 years ago. With the exception of some advertising receives no support from the international community based in Timor-Leste.

In 2008 Tempo Semanal has taken the lead on reporting on corruption in Timor-Leste at a time when the national budget has increased by 500% in less than 18 months. Its stories have covered allegations of corruption in the 1) Ministry of Health, 2) the Secretariat of State for Social Solidarity, the 3) national police service, 4) the Ministry of Finance 5) the Office of the Prime Minister and 5) the Ministry of Justice to name but a few.

For more information, please contact:

Tempo Semanal
Email: tempo.semanal@gmail.com and Taraleu@hotmail.com
Mobile: +670 723 4852
http://www.temposemanaltimor.blogspot.com/

Tempo Semanal Legal Counsel: Aderito de Jesus Soares

TETUN - BA PUBLIKASAUN EMIDIATU

Iha Timor Leste iha Estadu de Direitu ga la’e?

Ministra Justisa hahú atake ba Jornál Tempo Semanal.

Kazu ne’e krea potencial precedente tan kazu ida ne’ebé membru senior husi Governu loke dalan no hili atu uza ukun kona-ba difamasaun ba dala uluk hodi hasoru imprensa livre iha Timor-Leste.

Dili, Timor-Leste, loron 18 Dezembru 2008 – Iha loron 12 Dezembru tinan daudaun, Gabinete Prokurador Jeral notifika Jornal Tempo Semana, Jornál ne’ebé haklaken semana-semana, atu hatán lia iha loron 19 Janeiro 2009 kona-ba akuzasaun difamasaun ne’ebé Ministra da Justiça, Sr. Lúcia Lobato tatoli ba tribunal. Bainhira Tempo Semana husu atu hetan kopia husi akuzasaun, Gabinete Prokurador Jeral hatete katak ida ne’e imposivel, tan dokumentu ne’ebé Tempo Semanal husu konfidensiál, nune’e Gabinete labele fó dokumentu ne’e ba Tempo Semanal. Bainhira Gabinete Prokurador Jeral, Gabinete hatún Tempo Semanal nia direitu hodi prepara defeza atu hasoru akuzasaun difamasaun. Maibé ida ne’e hanesan irregularidade ida deit iha prosesu ne’e nia laran.

Iha loron 12 Outubru 2008, Tempo Semanal mós haklaken artigu ida ne’ebé ko’alia kona-ba posibilidade korrupsaun iha governu nia laran liu-liu iha kontratu balun iha Ministériu da Justisa. Artigu ne’e, sani na’in bele sani iha nakfati eletróniku ne’e iha dalen-tetun, no iha nakfati eletróniku ne’e iha lia-Inglés. Artigu ne’e hakerek tuir entrevista konfidensial balun no mós tuir sms ne’ebé Ministra tatoli no simu iha nia telemóvel ofisiál, priviléjiu ofisiál ida ne’ebé povu Timor-Leste rasik selu, tuir taxa ne’ebé sira selu hodi fó dignidade no priviléjiu balun ba lideransa rai ne’e.

Informasaun no testu iha mensajen laran ne’ebé Tempo Semanal haklaken ba públiku mai husi fonte konfidensial, no Tempo Semana, sei satan no proteje na fatin ninia fonte.

Mensajen ne’e tatoli no simu iha númeru telefone Governu nian ne’ebé Ministra Justisa uza, no ne’ebé Estadu Timor-Leste selu, nune’e mós informasaun ne’e ema Timor-leste tomak nian. Mensajen hatudu katak sei iha suspeita katak Ministra Justisa fó informasaun balun ba emprezáriu Indonezia hodi fasilita sira nia negósiu iha Timor-Leste. Kontratu ne’ebé kona mensajen hanesan 1) kontratu atu hadi’a muru prizaun Bekora nian, 2) kontratu fornesimentu fardamentu ka uniforme ba guarda prizional no 3) halo design, fase no jere dokumentasaun identidade nasionál nian. Artigu ne’e sani na’in bele hetan iha nakfati Tempo Semanal online.

Tuir fali mai, Tempo Semanal, buka dalan no fó espasu ba Ministra atu klarifika uitoan kona-ba kazu alegada korrupsaun, maibé iha loron 16 Outrubru 2008, Ministra la fó oportunidade ba Tempo Semanal atu entrevista nia (filme ne’e sani na’in bele haree iha http://video.google.com/videoplay?docid=-7726925742023230405&hl=en).
Tempo Semanal mós haklaken kazu alegasaun Korrupsaun kontra Sr. Américo Lopes, Ministra Lúcia Lobato nia kabeen, no proprietáriu kompañia Pualaka Petróleo (Sani na’in bele haree artigu ne’e iha nakfati eletróniku ne’e http://temposemanaltimor.blogspot.com/2008/10/mina-edtl-guvernu-hili-presu-pualaka.html)

Mensajen telemóvel nian sani na’in mós bele haree iha nakfati internasionál ba denunsia Wikipeaks (http://wikileaks.org/wiki/Timor_Leste_Minister_Lucia_Lobato_SMS_tenders)

Tempo Semanal hetan ameasa indireta husi membru Governu nian ne’ebé hatete katak, karik jornál ne’e kontinua hakerek artigu kona-ba korrupsaun, ida ne’e sei la’o nafatin, maibé Tempo Semanal mós hetan lia-fuan apoiu husi membru governu balun, membru opozisaun no membru sosiedade sivíl seine’ebe fó korajen nafatin ba Tempo Semana.

Biar Tempo Semanal la iha rekursu hanesan Ministra Justisa nia rekursu, Tempo Semanal sei defende nafatin nia fonte, no mós papél mídia livre iha Timor-Leste- no tanba Tempo Semanal sempre hakru’uk ba lei ne’ebé vigora iha Timor-Leste, Tempo Semanal mós prontu atu haklaken nia hanoin tuir ukun, no la’o tuir ukun.

Tempo Semanal sei la simu osan husi Governu atu halai ba rai seluk, hodi evita fali prosesu judicial. Imi bele “oho ema ne’ebé haklaken lia-foun maibé imi labele oho lia-foun”.

Tempo Semanal husu ba simpazantes ba jornál atu hatudu konfiansa no apoiu nafatin ba Jornal ne’e, no favór sani ami nia jornál semana-semana, ba simpatizante lia-foun seluk ne’ebé hakarak fó animu no votu konfiansa Tempo Semanal husu deit ba simpatizante atu halo ida ne’e tuir ukun, tuir lei.

Ema ne’ebé kritika ka la simu lia-fuan ne’e odamatan nakloke ba imi hotu hodi haklaken imi nia dezagradu, tuir hakerek, no tuir boikota hola no sani jornál Tempo Semanal.

Tempo Semanal hanesan jornal semináriu ida ne’ebé hahú servisu iha 2005. Tempo Semanal hetan nia finansiamentu husi publisidade ne’ebé ema balun hatama ba jornal, no la simu tulun seluk husi komunidade internasionál ne’ebé iha reprezentasaun iha Timor-Leste.
Iha tinan 2008 Tempo Semanal haklaken ba dala uluk kazu korrupsaun basuk iha Timor-Leste. Durante tempu ne’e, orsamentu jeral estadu sa’e 500% durante tempu ida ne’ebé la to’o fulan 18. Iha nia artigu, Tempo Semanal halo reportajen espesiál kona-ba alegasaun korrupsaun ba 1) Ministériu Saúde, 2) Sekretaria de Estado ba Solidariedade Social 3) Polísia Nasionál 4) Ministériu das Finansas 5) Gabinete do Primeiru Ministru e 6) Ministériu Justisa no seluk tan.

Atu hetan informasaun kle’an favór kontaktu

Tempo Semanal
Email: tempo.semanal@gmail.com /ka Taraleu@hotmail.com
Mobile/Telemovél: +670 723 4852
http://www.temposemanaltimor.blogspot.com/

Tempo Semanal Legal Counsel: Aderito de Jesus Soares

Portuguese Version

Existe Um Estado De Direito em Timor Leste?

Ministra Justiça inicia o ataque ao Tempo Semanal

Alternativa: Ministra da Justiça de Timor-Leste em rota de colisão com o Tempo Semanal Um caso sem precedente inicia-se hoje em Timor-Leste em que membru senior do Governo faz uzo da lei da difamação como forma de coagir a liberdade de imprensa nesta nova democracia.

Dili, Timor-Leste, 18 Dezembro de 2008 - O Gabinete do Procurador Geral, numa já antecipada acção notificou o jornal Tempo Semana no dia 12 de Dezembro de 2008, dizendo que o jornal terá de marcar presença no tribunal no dia 19 de Janeiro de 2009 para responder à acusação de difamação levantada pela Sra. Lúcia Lobato, Ministra da Justiça, contra o Jornal Tempo Semanal. Quando jornal Tempo Semanal pediu ao Gabinete do Procurador Geral para facultar aos documentos da acusação, o Gabinete respondeu de forma negativa, visto que, nas palavras Gabinete do Procurador Geral o documento de acusação era confidencial. Esta é a primeira de uma série de acções que roubam ao Jornal Tempo Semanal a possibilidade de saber as bases da acusação, deprivando assim o Tempo Semanal da contrucção de um caso de defesa.

No dia 12 de Outubro de 2008 o Tempo Semanal publicou um artigo onde alega a existência de corrupção e má administração em alguns dos contratos públicos do Governo, em especial, contratos públicos relacionados com o Ministério da Justiça. O artigo pode ser acedido em lingua inglesa e Tétum através dos links . e . Os artigos foram escritos com base em uma séries de entrevista confidenciais e num diverso número de mensagens enviadas e recebidas pelo telemóvel Oficial de S.Exa a Ministra da Justiça.

O conteúdo desta mensagens foi faculdata ao Jornal Tempo Semana através de uma fonte confidencial. O Jornal Tempo Semanal continuará como sempre a proteger a sua fontes.

Estas mensagens foram enviadas através do número e do telemóvel oficial da Ministra da Justiça, cujas contas são pagas pelo Estado Timorense, logo, são propriedade de todo o povo de Timor-Leste. Estas mensagens acrescem às fortes suspeitas que a Ministra da Justiça tem fornecido informação a empresários Indonésios com intuito de favorecer a entrada de empresários Indonésios em Timor-Leste. Os contrados envolvendo a Ministra da Justiça são os da 1) renovação do muro da prisão de Becora, 2)fornecimento de uniformes para a os guardas prisionais 3) design, emissão e gestão dos documentos de identidade nacional. Todos os artigos podem ser lidos e acedidos no site do Tempo Semanal.

No dia 16 de Outubro de 2008, o Tempo Semanal tentou obter mais informação e uma resposta da Ministra sobre o caso de alegada corrupção, mas infelizmente a Ministra recusou a conceder uma entrevista ao Tempo Semanal o video da tentativa de entrevista encontra-se disponível online atraves do seguinte link (http://video.google.com/videoplay?docid=-7726925742023230405&hl=en). O Tempo Semanal preparou também uma peça sobre o alegado caso de corrupção contra o Sr. Américo Lopes, marido da Ministra da Justiça, e proprietário da companhia Pualaka Petroleo (http://temposemanaltimor.blogspot.com/2008/10/mina-edtl-guvernu-hili-presu-pualaka.html).

As mensagens de telemóvel referentes aos casos supracitados encontram disponíveis online no website Wikipeaks, e pode ser acedido através do link http://wikileaks.org/wiki/Timor_Leste_Minister_Lucia_Lobato_SMS_tenders

Tempo Semanal ao mesmo tempo que recebeu ameças indirectas de membros do Governo, recebe também palavras encorajadores de outros membros do governo, oposição e da sociedade civil em geral. Apesar do Tempo Semanal não disport dos mesmo recursos que a Ministra da Justiça, o Tempo Semanal defenderá as suas fontes, a continuará sempre a defender a necessidade de um imprensa livre e justa em Timor-Leste, com base na lei que vigora no país.

O Tempo Semanal não aceitará dinheiro do governo para fugir para outro país e escaper-se do processo judicial. O regime pode assassinar quem divulga a notícia, mas a notícia, ninguém a pode matar.

O Tempo Semanal pede aos seus estimados leitores que continuem a apoiar o jornál através da compra e leitura das nossas reportagens especiais sobre corrupção e aproveita desde já agradecer o apoio de todos que tem vindo a apoiar o jornál por outros meios, lembrando a todos que as nossas acções devem ser regidas pela lei.

São bem vindas as critícas ao jornal, todas as criticas deverão ser encaminhadas para a morada descrita no final do comunicado Informação sobre o Jornal Tempo Semanal O Tempo Semanal é um semanário fundado em....Com a exepção da publícidade, o Tempo Semanal não recebe nenhum apoio da comunidade internacional em Timor-Leste.

Em 2008 o Tempo Semanal esteva na vanguarda dos casos de corrupção em Timor-Leste, numa altura emque o orçamento de Estado sofreu um acréscimo de 500% em menos de 18 meses. O Tempo Semanal apresentou diversos especiais sobre alegada corrupção no 1) Ministério da Saúde, 2) Secretaria de Estado para a Solidariedade Social 3) Polícia Nacional 4) Ministério das Finanças 5) Gabinete do Primeiro Ministro e 6) Ministério da Justiça entre outras organizações e agências do Estado timorense.

Para mais informações contacte
Tempo Semanal
Email: tempo.semanal@gmail.com and/e/ka Taraleu@hotmail.com
Mobile/Telemovél: +670 723 4852
http://www.temposemanaltimor.blogspot.com/

Tempo Semanal Legal Counsel: Aderito de Jesus Soares

Tempo Semanal Defamation Case Mentioned in The AUSTRALIAN




Death threats after E Timor graft claim


Mark Dodd December 18, 2008


Article from: The Australian:
http://www.theaustralian.news.com.au/

AN Australian businessman in East Timor says he has received death threats after he questioned an allegedly corrupt $3.1 million government fuel contract.
Jack Salatian, a director and shareholder of Sunshine Petroleum, said he was threatened after questioning the awarding of a fuel contract to a rival bidder offering diesel fuel to the state electricity provider at US6c a litre higher than his bid.
The Pualaka Petroleum company, owned by Americo Lopes, the husband of East Timorese Justice Minister Lucia Lobato, was awarded the contract - a decision that led to widespread corruption concerns in Dili.
Ms Lobato is suing Jose Belo, managing editor of the weekly Tempo Semanal, for defamation after the newspaper ran a story that raised serious questions about the contract.
The row underscores claims of increasing corruption in Southeast Asia's poorest country - much of it allegedly linked to ministers and their spouses.
Mr Belo claims the contract smacks of favouritism. He told The Australian the grounds for awarding the tender were even more questionable, given Mr Lopes lacked funds to purchase the diesel fuel intended for the state electricity provider EDTL.
Instead, he was issued a Treasury letter of credit for $US3.1million, a copy of which has been obtained by The Australian.
Mr Belo accused the Government of covering up corruption by muzzling the country's media.
Mr Salatian has claimed his life was threatened by Pualaka Petroleum executives after he expressed concerns about the contract and demanded the company first settle a $US51,500 ($76,000) debt to Sunshine.
Fretilin opposition MP Jose Teixeira rejected Ms Lobato's claims of innocence and repeated his party's demand for the Government to sack the minister.

Monday 15 December 2008

Tempo Semanal Edisaun 117

Ibun Koalia Midar, Liman Naok Dadaun

Dili, Tempo Semanal

Ema tomak iha nasaun ida ne'e, liu-liu lideransa sira sempre hateten iha sira nia diskursu katak, nasaun ida nee kiak liu entre nasaun sira seluk iha rejiaun aziatiku, tanba ne'e nasaun moris iha riksu instabilidade social nia laran hanesan risku hamlaha, moras, dezempregu no analfabetismu.

Risku instabilidade social ne'e iha no barak teb-tebes, maibe nai ulun sira koalia deit iha ibun tutun sira nia politika atu kombate, maibe la tau iha realidade sira nia politika ida nee. "hau bele
hateten katak, kompromisiu politiku kombate korupsaun ne'e hanesan ema naok ten ida koalia dadaun liman lolo ba kotuk simu dadaun", dehan Acasio, estudante Universidade Dili ba jornal ne'e hafoin partisipa iha komemorasaun loron internasional anti korupsaun iha Merkadu
Municipal Dili, Tersa, 09/12/2008.

Liutan, Acasio hateten, lideransa Timor oan sira labele uza termus "humana nao frefeito" hodi espekula publiku nia hanoin ba hahalok at hirak nebe lider sira iha. "hau lee livru sintifiku balu hateten nunee, "peluang korupsi itu ada pada mereka yang memegang kekuasaan", se nune'e ita atu fo sala ba se enkuantu oras nee poder iha lideransa sira nia liman", dehan Acasio hodi hatudu pamfletu nebe hakerek "keta hamoe an ho korupsaun".

Wainhira jornalista husu ninia hanoin konaba sistema saida mak diak liu atu guvernu bele uza hodi kombate korupsaun, Acasio hateten, diak liu ba husu ba guvernu saida mak oras nee guvernu halo ona hodi kombate korupsaun.

"korupsaun ne'e barak teb-tebes hanesan ai-abut nebe nani husi gabinete guvernu nian ba rezidensia privadu Ministru ho Ministra sira nian. Tanba ne'e guvernu keta hanoin katak, forma Komisaun Anti Korupsaun ne'e too ona atu kombate korupsaun, lae.

Loloos ne'e ema ida-idak, liu-liu sira nebe kaer poder ne'e tenki muda sira nia mentalidade koruptor nee ba vida normal katak, vida ida nebe moos husi korupsaun, vida ida nebe labele halo riku-an hodi halo kiak ema seluk", dale Acasio.

"hau kontenti teb-tebes waihira hau tama Merkadu Municipal ne'e nia laran, hau haree uluk liafuan ho foto Prezidente da Republika, Primeiru Ministru ho Prezidente Parlamentu, nebe hakerek iha pamfletu lider boot nain tolu ne'e ninia espresaun murak ba hahalok kombate
korupsaun.

Maibe hau akohi haree liafuan midar hirak nee hanesan ispelu ida hodi hatudu sira nia oin ho liafuan deit, maibe laiha vontade atu tau iha pratiku sira nia politika kombate korupsaun", dehan estudante ne'e hodi haree dadaun ba pamfletu liafuan ho foto Prezidente Horta, PM Xanana ho Prezidente Lasama nian nebe tau iha fatin expo korupsaun husi Provedor Direitus Humanus no Justisa.

Husi parte seluk, Vise Primeiru Ministru Jose Luis Guterres informa katak, guvernu ida ne'e preokupa teb-tebes atu kombate korupsaun tanba korupsaun ne'e hahalok ida nebe bele destroi povu Timor Leste ninia independensia. "ami hakarak luta kontra korupsaun, hakarak luta hodi
hadia povu nia moris, ami hakarak povu tomak moris diak. Nee duni, kritikas nebe mai husi publiku hanesan mos kritikas husi Transparancy Internasional, hau dehana ba sira hanesan mos Prezidente Parlamentu Nasional komvida sira mai iha ne'e para aprezenta sira nia observasaun
ba povu tomak atu hatene. Se iha sujestaun ruma ke diak bazeadu ba pratika husi rai seluk nebe sira bele ispridensia provada katak, ho medidas hirak nee bele hatun korupsaun, ne'e deserteja ke guvernu hakarak rona tanba objetivu principal guvernu nian maka atu halakon korupsaun iha ita nia rain", dehan Guterres. Liutan, liman k'wanan Xanana nian ne'e informa katak, "ita tomak preokupa konaba oinsa ita nia luta kontra korupsaun, tanba korupsaun ne'e destroi ita nia
independensia, korupsaun halo ema kiak barak no korupsaun halo riku deit ema ida ka grupu ida hodi halo ema barak sai atan", katak Guterres. (aro)

Nasaun TL Buras ho Korupsaun

Dili,Tempo Semanal

"Hau espera katak povu Timor Leste sei rona lia fuan ne'ebe fó hasaine'e, nasaunn Timor Leste haburas dadaun ona ho korupsaun, maibe ita tenki presiza hadia, ita hotu husu ba an rasik saida mak ita presiza halo," dehan Deputada Fernanda Borgues iha Merkadu Munisipal Dili.

Tenki rekoinesi korupsaun buras nia rai laran, iha Orgaun Estadu, seitor privadu, kompania funsionariu sira nia leet, povu sira mos agora presiza pratika ba korupsaun atu bele sustenta ba sira nia moris, se hakarak hakotu lalais atu hatudu toleransia zero ba korupsaun, wainhira la hola medidas ba kazu ne'ebe mosu, tanba nega fó diskulpa oioin.

"Wainhira kazu ita presiza investigasaun se lae ita la konsege rezolve problema hanesan ne'e, hau husu Parlamentu Nasional Lei forte ne'ebe fó Independensia no kapasidade ba Orgaun Estadu sira presiza atu halao knar ida ne'e hodi investiga kazu korupsaun iha ita nia rai laran," lembra Fernanda Borges

Parlmentu Nasional laos deit halao Lei, maibe haree mos rekursus finanseiru presiza iha ba Institusoins hodi bele halao sira nia knar," ita hotu presiza Prokurador Jeral da Republika halao investigasoins atu, apoia laos atu kritika hodi avansa ba iha Tribunal mesmu ke ita nia kolega tiun maun no bin boot ida, se ita la halo ida ne'e, ita rasik taka dalan ba Estadu de Direitu ne'ebe moris iha Justisa nia laran," nia liutan.

Wainhira ema halo korupsaun moris iha riku husi povu nian," ita la hateten katak ida ne'e sala, Lei tenki ajuda atu halo hotu, ita hotu presiza onestidade integridade iha ita nia an rasik no Orgaun Estadu hanesan exemplu ida ba futuru jerasoins, hametin Kultura integridade
laos fasil, tanba ita iha istoria ne'ebe mai husi rai Institusoins barak mai ajuda ita iha ne'e," kestiona Fernanda.

Tenki deskobre fila fali saida mak identidade TL, se valores la favorese ba Institusoins bele fiar korupsaun sei la lakon," hau fó korazenmentu nafatin ba PDHJ no ofisiais ne'ebe servisu iha area
difisil atu luta nafatin kontra korupsaun, Parlamentu Nasional hahu ona halo Leis atu bele hapara ida ne'e, maibe nia kapasidade atu fiskaliza mak sei menus liu," sublina Fernanda.

Presiza tulun liliu husi Guvernu, wainhira halao knar husu informasoins atu bele fiskaliza didiak Estadu, husu sistema Judisiaria tau importansia ba area ida ne'e, Prokurador Jeral da Republika hahu lalais atu prosesa kazu balun, labele simbolikamente dehan luta ba korupsaun no la iha kazu ne'ebe Tribunal julga ona, povu rasik sei la fiar intensaun diak.

"Hau husu barak ba ita hotu kontinua nafatin papel ne'ebe ita iha, difikuldade sira ne'ebe ita infrenta atu kontinua fó liman ba malu hamutuk hodi bele hasai korupsaun iha ita nia TL, povu moris kiak no mukit bele hetan duni dezenvolvimentu ne'ebe sira mehi luta ba ita nia ukun rasik," realsa Fernanda.

Iha parte seluk Vice Primeiru Ministru Jose Luis Guterres mos hato'o nia diskursu dehan," sira iha komprimisu ba povu tomak katak, buat ne'ebe sira halao tuir nia dever hanesan Guvernu sei la halai ba difikuldades ne'ebe hasoru, tanba nia fiar kombate korupsaun hanesan kontinuasan de luta ba Libertasaun Nasional, buat furak ne'ebe iha sei lakon hanesan luta ba ukun rasik an.

Korupsaun mosu iha," ita nia rai laran amigu sira mak sei kaer riku soin TL nian, Independensia ho ita nia esforsu tomak, maibe ema seluk mai husi rai liur mak sei ukun ita nia rai, tanba ne'e mak hau hakarak hateten ba ita boot sira, komprimisiu IV Guvernu Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmao ho membru Guvernu tomak, katak ami sei halo esforsu wainhira iha akuzasaun ruma ba membrus Guvernu ou funsionariu Estadu, halo favor aprezenta provas iha Provedoria Tribunal atu ema ne'ebe akuzadu bele defende ba sira nia an," afirma Guterres.

Sira fiar katak problema sira ne'e hamate dezenvolvimentu hamosu kiak barak, se hadomi rai no povu ida ne'e, Guvernu tenki halo esforsu hamutuk komunidade Internasional no Institusoins tomak Parlamentu Nasional, Prezidenti, Sosiedade Sivil no Igreja atu halakon tiha korupsaun iha Nasaun TL."Ohin ita selebra loron Internasional kontra korupsaun, ita nia esforsu ba luta ida ne'e bele forte nafatin, korupsaun hanesan hahalok ida grave koinesidu teb-tebs estraga Estadu
povu seitor privadu to'o komunidade tomak, realidade korupsaun afeta maka'as liu ba ema kiak, korupsaun hamenus Guvernu nia kbi'it atu fó asistensia baziku Saude, Edukasaun no Justisa, injustamentu hariku ema koruptu sira povu kiak ne'ebe ita hakarak defende," lelembra Jose
Luis.

Korupsaun impede dezenvolvimentu ekonomiku no hadok investimentu husi rai liur no nasional, korupsaun destroe konfiansa iha Guvernu ho Institusoins no nune'e redus Guvernu nia kbi'it hodi halao servisu atu servi ba povu, atu halo progresu ba oin hanesan Nasaun modernu atu
realiza mehi no aspirasaun ba rai hotu tenki rai prioridade ba luta hasoru korupsaun.

Ohin loron nia mai lori Primeiru Ministru naran, reafirma sira nia komitmentu ba esforsu ne'e, foti dadauk ona medidas atu fortifika Institusoins foti tau matan ba korupsaun no promove hahalok ho etika responsabilidade iha funsaun publiku, Guvernu mos hakarak loba Provedoria no Adjuntu sira tomak," ita boot nia Institusoins kolega sira hotu ne'ebe halo esforsu tomak atu luta kontra korupsaun," hatutan nia.

Ho korazen dedikasaun no Independensia, serve duni atu servi ba Nasaun ida ne'e, importante teb-tebes atu kontra korupsaun tenki kontinua nafatin to'o hotu, labele hakmatek iha fatin tenki infrenta problema ho kbi'it iha fatin hotu, komitmentu Guvernu nian atu fó apoiu tomak ba Provedoria hodi halao nia servisu tuir knar ne'ebe Konstituisaun fó.

Guvernu propint tiha ona establesimentu ajensia Anti Korupsaun ne'ebe ho poderes boot atu luta hasoru korupsaun, Guvernu submete ona proposta Lei ba Parlamentu Nasional atu establese komissaun Anti Korupsaun Independente, komissaun ida ne'e iha mandatu ba Anti
Korupsaun servisu hamutuk hato'o evidensia ba Prokurador Jeral atu foti prosesu ba kazu korupsaun, halo kampania edukasaun no atividades prevensaun kontra korupsaun.

Komissaun sei halibur rekursu no responsabilidade Anti Korupsaun iha fatin ida, atu kria ajensia ne'ebe forte hodi lidera luta hasoru korupsaun, ne'e sei ajuda hodi bele asegura katak korupsaun labele buras iha rai doben TL, risku involve koruptu labele kontinua, wainhira komissaun establese ona Provedoria sei husik knar Anti korupsaun ba ajensia foun ida ne'e.

Provedoria sei importante nafatin esforsu tomak Anti korupsaun nian, esforsu refere katak Institusoins relevantes hotu tenki servisu hamutuk inklui Provedoria Prokurador Jeral no komissaun funsaun publiku, maibe laos ajensia sira deit mak servisu hamutuk.

" ita hotu tenki servisu hamutuk hodi hasoru korupsaun inklui mos sosiedade sivil seitor privadu Orgaizasoins Naun Guvernamentais meius da Komunikasaun Sosial doadores no Institusoins Estadu," aplika liutan Guterres.

Parte ida nia mos rakoinesi katak buat barak tenki halo laos deit aprova Lei forte no hasae kbi'it Institusoins nian atu kombate korupsaun ne'e mesak sei la to'o, maske ne'e establese fundasaun forte ba kombate korupsaun problema lideransa Kultura mos tenki haree, presiza Kultura atu pratika de etika iha Institusoins nia indentidade no sosiedade tenki iha ne'ebe diak kapaz no furak.Guvernu fó parabens ba UNDP tanba lansa relatoriu tau matan ba korupsaun hodi muda ema nia moris, relatoriu ne'e konferensivu no importante sei ajuda.

" ita nia esforsu ba luta, Guvernu hato'o orbigadu barak Provedoria tanba organiza lansamentu ne'e loron Internasional ba Anti korupsaun, ejibisaun sei halo espozisaun ba sasan ne'ebe hatudu kualidade servisu kapaz husi Provedoria, laos deit iha area korupsaun, maibe relasiona
ho mandatu provedoria hodi promove no proteze Direitus Umanus nomos tau matan ba Administrasaun publiku iha Guvernu," hakotu Guterres.

Ohin loron Internasional kontra korupsaun tenki rekuinese papel importante iha luta hasoru korupsaun, tenki servisu hamutuk nafatin atu asegura TL no povu tomak atu hetan susesu, luta atu povu hotu laos ba familia no relijiaun deit, maibe ba povu tomak husi rai ulun to'o
rai ketan tasi feto to'o tasi mane, povu Timor merese moris diak liun tan.(omi)

Klientes TT Aumenta Volume ba 121.500

Dili, Tempo Semanal

Relasiona ho kontratu ne'ebe Guvernu TL halao ho Telekom Portugal no
mai Timor Leste ho naran Timor Telekom (TT), maibe durante atendimentu
husi TT ba ninia klientes sira durante ne'e sempre mosu opiniaun katak
atendimentu husi TT la iha kualidade.

Hodi nune'e liu husi dada lia TS ho Direitur Timor Telekom, SA
Dirasaun Komersial Gastao Francisco de Sousa, loron Kinta-feira
(11/12), iha ninia edifisiu Hotel Timor, haktuir katak tuir kontratu
ne'ebe Guvernu TL halo ho kompainia TT to'o tinan 15 hetan asesu ba
telekomunikasaun iha TL no hetan klientes hamutuk 121.500, maibe sei
la iha tan kompainia seluk atu tama hodi halo kompetisaun ho TT tanba
bazeia ba akordu husi Guvernu TL. Maske nune'e TT foin mak halao
inkeretu konaba nia kualidade atendementun iha loja TT," ita bele
haree grafik iha ne'e konaba klientes TT atu mai husu saida tenki
atende lalais klientes sira, tantu ita bele haree atendimentu ida mean
ne'e kuaze 80% fó ami ninia atendimentu diak, maibe simpatia
atendimentu 60% no 52% konaba esklaresimentu duvidas, TT nia
atendementu iha loja sira klarese no halo ona inkeretu ba klientes
sira katak oinsa ho atendimentu husi loja TT nian diak ou lae durante
ne'e ba klientes sira," hateten Gastao.

Entretantu tuir Direitur TT ne'e rezultadu konaba presu no klientes
ne'ebe sira iha katak tinan 2005 TT nia klientes hamutuk 33.000 iha,
maibe agora sa'e ona 121.500 iha Timor tomak ne'e siqnifika iha
aumentu husi 4% to'o 1%," ita nia operasaun movel iha Timor tomak 11%,
ne'e ita nia populasaun kuaze miliaun 1, se kuandu ita hetan 1.21 ita
bele dehan 11% populsaun agora iha servisu no uza telefoni, maibe ita
bele dehan entre ema 100, ema 11 klientes uza telefoni ne'e hatudu
katak klientes aumenta tanba esforsu TT halao atu bele hadia nia
servisu, atendimentu ba nia klientes sira no hadia nia rede atu bele
hetan, maibe kuandu rede nafatin deit imposivel nia atu to'o 121 ne'e
tanba rede la diak no labele fó sai,"rekoinesi Gastao.

Redi ne'ebe sira halao tuir kontratu iha Kapital Distritu, maibe
agora kria no buka halao kobertura barak liu ba populasaun to'o agora
68% poplasaun Timor moris iha kobertura rede movel, ne'e kerdizer ke
7% hot-hotu iha telefoni la iha. Pur ezemplu ema moris iha Venilale
maibe iha neba la iha telefoni mais area Venilale iha rede movel nian.

Tinan ne'e sei buka kobertura tan iha area rurais hanesan Laclubar,
Natar Bora, Betanu no Uatulari tantu vensimentu ne'e laos halo ohin
hotu kedas iha nia postus no tenki hetan rai oinsa bele tau tora ne'e
iha neba, maibe hot-hotu lori tempu laos hanesan mehi agora halao
kedas ne'e labele tanba ne'e postu teki iha jerador oras 24 .Iha area
rurais balun mak la iha elitrisidade ne'e tenki tau jerador rasik iha
neba hanesan postu boot ida iha neba pur tantu tenki dezenvolve area
rural no haree postu vensimentu sira ne'e hotu.

"Ami sei la uza estalasaun ne'ebe Indonesia soe hela mai ita, maibe
TT tores sira ne'ebe halo dadauk tores foun bele hare. Pur ezemplu
Atauro laos Indonesia nian, maibe tores ne'ebe halo iha neba foun mais
Atauro ema nain hira mak uza telefone ema ida ou rua deit mak uza iha
neba no investimentu boot iha Atauro," haktuir Direitur Komersial TT
ne'e.

I depois kuandu kompara ho kustus ne'ebe halo iha neba no osan
ne'ebe tama pur ezemplu gasta osan iha buat ida no utuliza iha tinan 5
osan ne'ebe fila fali mai kuandu osan ne'e seidauk fila hotu tanba
osan oituan mak tama iha neba.

Akontesi iha telekomunikasaun hanesan solidaridade nasional mais
hakarak fó asesu barak ba populasaun hotu no espera katak iha tinan
2010 bele 80% poplasaun moris iha kobertura rede movel kerdizer ke
8000 pesoas iha hotu telefoni ne'e laos, maibe ida ohin dehan 121
ne'e mak iha telefoni bele halao kontatu ne'e esforsu ida ke sira
halao.

Klientes TT rasik hateten katak TT halo monopoli ba iha
telekomunikasaun. Ba assuntu ne'e nia la responde konaba monopoli iha
kontratu ida no nia la kualia konaba ida ne'e, maibe kunadu kualia ba
atendimentu ne'e, maibe monopoli ne'e buat ida ke nivel as mak bele
kualia nomos ema kompetenti mak bele kualia ida ne'e.

Pergunta konaba oinsa TT halao solteiru ida ba klientes sira hanesan
mafia mentalidade konsumador sira atu sosa pulsa hodi hetan primeu
ne'e. "Hau hanoin laos hanesan ne'e atu TT hetan rendimentu mais hasai
ida ne'e atu komemora loron Independensia no Natal TT hakarak halao
solteiru ba klientes sira durante fulan 3 nia laran ho ninian
primeiuru premiu kareta ida, motor 8, biskaleta 12 no telefoni 40 ba
klientes sira.

Hakarak faspartesipasaun ba klientes buat ida ke importante liu mais
agora ba primeu ne'e se manan no la manan ne'e defende sorte deit,
kuandu sorte iha bele manan tantu buat ne'e defende ba hakrak manan
tenki sosa bele manan hanesan mos jogu sira sel-seluk hakarak manan
tenki sosa barak liu.

Nia esplika katak primiu ne'ebe manan laos ba ema ne'ebe sosa barak
liu, maibe hanesan ohin esplika tiha ona katak defende sorte deit
kuandu sosa pulsa ho US$ 5.00," ita bele manan ne'e akontesi ona ba
ema ne'ebe ensi deit US$ 10.00 nia manan kareta, maibe barak ensi to'o
US$ 20.00 la manan buat tida ne'e agora akontesi dadauk.

Pur ezemplu ida hanesan solteiu ne'e ohin ida manan motor nia ensi
US$ 10.00 deit mais durante ne'e nia ensi fulan ida US$ 10.00 , TT
nunka husu ba nia atu karega mais TT fó ba klientes sira bele halo
samada ne'e depende ba karegamentu, ne'e duni hakarak hateten se mak
karega barak liu iha opurtinidade bele manan.

Sese mak iha direitu atu tuir solteiu ne'e klientes hot-hotu iha
direitu, maibe tenki karega minimu US$ 5 mais kuandu karega US 2.00
sei la tuir no sese mak labele tuir funsionaris TT la iha direitu atu
tuir tantu sira nia numeru blokir labele tuir sistema no sese mak
hatene nunene'e sira rasik servisu iha ne'e lahatene numeru hirak
ne'ebe mak tuir solteiu ne'e.

Iha sistema ida ke mai husi TT numeru sira ne'e iha opurtunidade
atu tuir solteiu ne'e, sira husi jurista mak simu fiseiru halo pass
word ida ne'e TT mos la hatene to'o loron solteiu ne'e mak sira lori
solteiu mai hatama sistema ne'ebe atu halao solteiu ne'e, sempre iha
prezensa husi Ministeiru Justisa oinsa mekanismu bele halo buat ne'e
transparensia ou lae no keta hili malu deit.

Tinan ba Tinan buka atu bele hadia atendimentu tanba klientes ne'ebe
ema dehan hanesan "pelanggang adalah raja" klientes mak liu rai ba
empregu liliu ba," ita nia telekomunikasaun ita tenki satisfas ho
klientes tenki buka hadia tan servisu sira hanesan ne'e hodi bele
atende nomos rede tenki hadia se hakarak klientes barak liu rede mos
tenki halao apelasaun atu bele aumenta klientes. Durante ne'e TT halo
esforsu maka'as ba klientes sira ho nia presu uluk US$ 10.00,US$ 5.00,
US$ 2.00 no agora iha mos US$ 1.00 tanba saida mak hakarak hatama US$
1.00. "Pur ezemplu ita bele hateten markadu agora halai liu ba
Distritu neba osan susar no sirkulasaun osan la dun, maibe ho US$
1.00, sira bele karega hodi kartaun labele mate no la blokir," gastao
fó ezemplu.(tov/oda)

Exclusif new video by TV Tempo Semanal.

Video foun husi Televisaun Tempo Semanal.
  1. Tempo Semanal to answer charges of defamation brought against it by the Minister of Justice.
  2. President Ramos-Horta comments on potential co-financing of pipeline to Timor-Leste with Korean Konglomerate
  3. Chief of Defence Force Brigadier-General Taur Matan Ruak appears at Prosecutor General Office in relation to 2006 crisis.
  4. Pipeline Lobbyists - former Prime Minister of Australia, Bob Hawke and former UNTAET Official, Peter Galbraith.
New video by TV Tempo Semanal.

Tuesday 9 December 2008

Tempo Semanal Edisaun 116

Taur-Roque, Kasu Imunidade

Dili, Tempo Semanal

Kinta-feira semana ne'e, Brigadeiru General Taur Matan Ruak ho Eis Sekretariu Estadu Defeza Roque Rodrigues, sei aprezenta an ba Ministeriu Publiku relasiona ho notifikasaun husi Prokurador Geral Longuinhos Monteiro ne'ebé konsidera ulun boot nain rua ne'e hanesan arguido ba akontesementu krize 2006.

Ne'e signifika katak, Kinta-feira, 10/12/2008, Taur Matan Ruak ho Roque Rodrigues ne'ebé nudar mós membrus Konsellu Seguransa du Estadu lakon tiha sira nia imunidade wainhira ba aprezenta an iha Ministeriu Publiku. "ha'u preseve katak ha'u nia kliente sira preparadu ho hanoin di'ak atu kolabora ho justisa hodi koalia lia loos", dehan DR Jose Manuel Guterres, nudar Defensor ba Taur Matan Ruak ho Roque Rodrigues.

Tuir Jose Manuel hateten, nia kliente (Taur Matan Ruak ho Roque Rodrigues) nia kazu hanesan ho kazu Koronel Lere Anan Timur, Tanente Koronel Falur Rate Laek ho Major Maubuti. Tuir rekomendasaun Komisaun Investigasaun Internasional ONU nian ne'ebé deskonfia katak Ruak ho Roque ho ulun bo'ot sira seluk iha F-FDTL nia laran halo transferensia armas ba ema sivil. Iha fulan hirak liuba Xefi Estadu Maior F-FDTL, Koronel Lere, Tanente Koronel Falur Rate Laek ho Major Maubuti ba ona presta deklarasaun iha Ministeriu Publiku nudar arguido ba krize 2006.

"kazu Lere ho komandante sira seluk nian agora tama hela iha prosesu investigasaun Ministeriu Publiku hodi rekoila faktus no evidensia atu lori ba tribunal. Maibé koandu la hetan faktus mak kazu ne'e sei arkiva", dehan Defensor Jose Manuel Guterres. Husi parte seluk, Brigadeiru General Taur Matan Ruak hateten "ita nia independensia la monu husi Lalehan nem oferese husi ema seluk iha bandeija nia laran. Pelu kontrariu mai husi luta naruk ida ne'ebé husik hela ba kotuk faluk, oan ki'ak, liman tohar no ain tohar barak, sosa ho ita nia terus no ran rasik iha konflitu ida naruk no kelur tanba de'it ita hakarak harii Estadu du Direitu Demokratiku ida ne'ebé ema hotu-hotu iha direitu no dever hanesan perante ita nia lei no konstituisaun.

Tanba ne'e desde primeira hora ami hateten, Afirma no Reafirma katak sei komfirma nafatin ho justisa iha fatin no momentu ne'ebé de'it atu klarifika situasaun ne'ebé mosu iha 2006. Ofisiais lubuk ida ba ona, ha'u no maluk seluk sei ba tan, hotu-hotu ho hanoin tomak katak paz no estabilidade mai no sei hela metin duni iha ita niarain, tanba ita hotu nia hakarak ida de'it; Fila Timor Leste hanesan nasaun ida ne'ebé iha fatin atu ita hotu hadia moris, moris ne'ebé nakonu ho fiar no esperansa tomak katak, prosperiedade ba ita nia povu no nasaun, sei mai duni loron ida biar sei han tempu", dehan eis Komandante Gerilya ne'e.

Uluk kedas F-FDTL sempre hakruk ba justisa hodi kumpri lia loos. Tanba ne'e, membrus F-FDTL balu tama ona kadeia no balu sei iha prosesu nia laran.

Oras ne'e, iha ona ekipa advogadu nain tolu hanesan Dr. Jose Manuel rasik, Dr. Arlindo Sanses ho Dr. Tome mak sei akompana Taur Matan Ruak ho Roque Rodrigues iha prosesu presta deklarasaun.

Notifikasaun husi Prokurador Geral ba ulun bo'ot Institusaun Falintil-FDTL nian sira, hetan reasaun mós husi igreja Katolika. Tuir Amu Bispo Dioseze Baucau, Dom Basilio do Nasimentu hateten, durante tinan 24 nia laran, Falintil luta kontra okupasaun militar Indonsia tanba Falintil hakarak liberta povu no defende justisa no lia loos ba povu.

"sira hanesan sasin ba lia loos no liberdade, nune'e sira labele sai atan bebeik ba ema ida iha momentu ne'ebé defisil tanba sira fakar ran ba rai ida ne'e hodi hetan independensia", dehan Dom Basilio.

Iha fatin seluk, eis klandestinu Rui Castro hateten, "se surat notifikasaun husi Prokurador Geral ne'e maka deside ona katak, Brigadeiru Taur Matan Ruak, Koronel Lere, Tanente Koronel Falur ho Major Maubuti nudar arguido maka Prokurador Geral ne'ebé dehan iha TVTL iha 24/09/2008 katak ulun boot F-FDTL nain 4 ne'e bolu de'it hanesan testamunha, entaun Prokurador Geral halo pembohongan publiku. Tuir lei Kodiku Prosesu Penal RDTL artigu 92 defini konaba notifikasaun ninia forma.

Iha notisia telejornal TVTL, Prokurador Geral nega katak, Koronel Lere ho Falur la notifika nudar arguido. "ami bolu Sr. Koronel Lere ho Falur mai atu fó informasaun hanesan testamunha no ami la bolu sira hanesan arguido", dehan Longuinhos. Prokurador Geral ne'e reforsa ninia bosok katak, "ami bele bolu Lere ho Falur hanesan informador i ami bele husu informasaun seluk ba sira. Hau bele dehan katak, koandu temi arguido la signifika katak ita sala ona", Longuinhos hateten hodi konfundi publiku no ulun boot F-FDTL nian hirak ne'ebé notifikadu.

Koalia konaba interpretasaun loloos ba liafuan Arguido ne'e, lei nain Timor oan ida ne'ebé oras ne'e tur iha Komisaun Verdade no Amizade esplika katak, tuir sistema lei portuguesa nian ema ida sai nudar arguido wainhira hetan indisius (sangkaan) katak nia komete delik (perbuatan pidana). Tanba ne'e, ninia estatutu la hanesan testamunha, tanba ne'e nia iha direitu atu hetan advogadu iha ninia deklarasoens perante autoridade polisial nomos iha direitu atu koalia ka la koalia (silensiu) too nia tama iha tribunal", dehan lei nain ne'e.

Entertantu, atual Prezidente da Republika, DR Jose Ramos Horta iha 2006 hodi estadu Timor Leste nia naran husu atu harii Komisaun Investigasaun Independenti Internasional hodi investiga krize 2006, ne'ebé to'o ikus tula todan wain liu ba institusaun Falintil-FDTL konaba transferensia armas ba ema sivil sira, hanesan hateten iha relatoriu Komisain Inkeritu Internasional iha paragrafu 134 ne'ebé du'un katak, komisaun ne'e hetan evidensia balu konaba movimentu no posesaun uza kilat sira institusaun Falintil-FDTL.

Entertantu tuir fontes Tempo Semanal nian iha gabinete Prezidente da Republika informa katak, Prokurador Geral Longuinhos Monteiro ejize ona ba Prezidente Horta atu hasai tiha imunidade General Fitun ida ne'e.

"iha tinan 2006, F-FDTL hetan kritika makaas husi komunidade nasional no internasional katak instituisaun defeza ne'e halo diskriminasaun ba ninia membrus sira, fahe kilat ba ema sivil antes krize, abuzu direitus ema nian no halo masakre kontra petisionariu sira iha Tasi-Tolu.

Nai ulun balu iha Parlamentu Nasional uluk koandu mosu krize, sira kondena makaas F-FDTL katak oho ema barak iha Tasi-Tolu, maibé sira la berani hatudu mate isin hira no sira nia rate iha ne'ebé. Ha'u hanoin Komandante sira F-FDTL nian la presiza simu amnestia husi Prezidente Horta tanba Komandante sira nungka halo sala. Amnestia ne'e hanesan manobra politika ida", eis klandestina Rui Castro fó korazen.

Husi parte seluk, Responsavel Kaixa Klandestina 01 Remexiu Distritu Aileu, Gaspar Mendonca alis Tigre hateten ba jornal ne'e katak, "ami hanoin justisa lao rungu ranga hela tanba laos Falintil-FDTL mak fahe kilat ba ema sivil sira. Maibé tanba Prokurador bolu ona ulun boot F-FDTL nian sira entaun hau hakarak rekomenda ba Prokurador katak, Prokurador bolu ona ka lae ema hirak ne'ebé halo ataka ba uma Brigadeiru Matan Ruak nian nomos ema hirak ne'ebé notifikadu kaer kilat husi instituisaun seluk nian", husu eis kaixa klandestina ne'e. (aro)

Check out my Facebook profile

facebook
Tempo Semanal
Tempo Semanal has:
396 friends
2 photos
2 notes
47 wall posts
12 groups

Check out my Facebook profile


Hi tempo.semanal.virtual,

I set up a Facebook profile where I can post my pictures, videos and events and I want to add you as a friend so you can see it. First, you need to join Facebook! Once you join, you can also create your own profile.

Thanks,
Tempo

To sign up for Facebook, follow the link below:
http://www.facebook.com/p.php?i=1583912504&k=XWATQZQXVWVM5BE1VBW3PQ&r
This e-mail may contain promotional materials. If you do not wish to receive future commercial mailings from Facebook, please opt out. Facebook's offices are located at 156 University Ave., Palo Alto, CA 94301.

Tuesday 2 December 2008

Tempo Semanal Edisaun 115

Indikasaun TT Mafia Osan Povu

Guterres: Guvernu Sei Foti Desizaun Seriu Kontra TT

Dili, Tempo Semanal

Loron 19/07/2002, sai sasin ba guvernu Timor Leste ninia desizaun barata, tanba iha loron ida ne'e, guvernu ne'ebé lidera husi eis Primeiru Ministru Dr. Mari Alkatiri asina kontratu de konsesaun ho Portugal Telekom hodi fó ba telekomunikasaun portuguesa ne'e 15 anus de operasoens. Desizaun ida ne'e la fó fatin ba Telestra (kompania telekomunikasaun husi Australi) atu kontinua monta ninia rede telekomunikasaun iha Timor Leste tanba, guvernu desvia tiha kompania kulit mutin ho dalen Ingles ne'e hodi fó hikas ba kompanheru sira husi Portugal ne'ebé uluk halo invazaun mai Timor Leste hodi obriga ema kiak Timor oan sira hatama impostu obrigatoriu ba guvernador portuguesa iha Timor Leste. "sistema telekomunikasaun iha Timor Leste hanesan loloos sistema kolonealista Portugal. Tanba uluk Portugal uza sistema kolonealista hodi hanehan povu Timor i agora Timor Telekom alias Telekom Portugal adopta sistema ida ne'e hodi hariku-an iha Timor Leste", dehan deputadu Rui Menezes iha Parlamentu Nasional loron hirak liuba.

Hafoin asina tiha kontratu, iha loron 01/03/2003 Timor Telekom ho kontenti monta ninia servisu iha Dili no komesa halo estudus klean hodi monta tore (pemancar) iha Distritu sira. Nune'e, kompania Telestra ne'ebé sai kriadu ba politika guvernu ala Portugal telekom, husik hela Timor Leste iha loron 28/02/2003 hodi fila hikas ba Australia. "ha'u prefere ba maun boot Xanana nomos Ministru Telekomunikasaun atu lovi hikas Telestra hodi mai investe iha Timor Leste, tanba Timor Telekom hahu mafia povu nia osan liuhusi advertisement", dehan Orlando dos Santos nudar funsionarius Ministeriu Agrikultura ba jornal ne'e iha Dili.

Oras ne'e Timor Telekom laos de'it la kumpri povu nia ejizensia atu hetan asistensia telekomunikasaun di'ak, maibé Timor Telekom mós hahu tau publisidade iha media no haruka SMS ba ninia kliente sira konaba diskontu Timor Telekom nian. "Enxe pulsa to'o 30 Setembru sei hetan bonus 30% iha rekarga hotu. Timor Telekom-Ema Hotu Haksolok (24/09/2008). Grande Sorteio TT. Esta semana ja ha mais premiados. Quanto mais carregar mais pode ganhar. Na proxima vez o premio pode ser seu. TT-Toda a Gente Feliz! (27/11/2008). TT Sorteiu boot. Semana ida ne'e sei iha tan premiadu balun. Karega barak liu sei bele manan. Ba loron oin premiu bele sai ita nian (27/11/2008)", SMS Timor Telekom hodi mafia ema nia hanoin.

"ha'u ema paling la beruntung ho Timor Telekom ninia SMS. Tanba ha'u enxe pulsa semana ida bele too Dollar 15, maibé hau nein hetan premiu. Nune'e, ha'u husu ba publiku atu hanoin didiak antes hasai osan tanba SMS husi Timor Telekom ne'e hanesan iklan hodi fo benefisiu ba an rasik", dehan Jony ba jornal ne'e via SMS ho numeru + (670) 730 xxxx. Entertantu, IV Guvernu Konstitusional ne'ebé lidera husi Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, sei la tatoli lia mamuk ba povu konaba desizaun guvernu nian atu halakon monopoli Timor Telekom (TT), tanba guvernu hakarak hato'o ba povu guvernu nia desizaun fiksu hodi halakon monopoli TT. "ami lakohi lori de'it liafuan ba povu tanba ami hakarak hato'o ba povu desizaun guvernu nian hodi servi di'ak liutan povu nia interese", dehan Vise Primeiru Ministru, Jose Luis Guterres ba jornal ne'e iha Palacio Guvernu Sesta semana kotuk. Liu tan nia hateten, TT sai kestaun seriu ne'ebé tenke hadia. "antes Konsellu Ministru foti desizaun ba TT, Ha'u koalia bebeik ona katak TT sai asuntu seriu ne'ebé guvernu tenki hadia buat balu ke ladi'ak", katak nia. Guvernu rasik forma ona ekipa ida ne'ebé hanaran Task Force. Ekipa ne'e forma fulan hitu ona no oras ne'e halao hela estudus hodi haree sistema telekomunikasaun TT nomos haree kontratu entre guvernu ho TT. Kontratu ne'ebé hanaran Kontratu de Konsesaun ne'e, fó ba TT tinan 15 operasaun iha area telekomunikasaun iha Timor Leste. "kontratu de konsesaun ne'ebé fó 15 anos ba TT halo monopoli iha nasaun TL ne'e ladiak, ne'e principiu ne'ebé mak la los no desizaun nebe sala. Tanba ne'e, se iha ona evidencia husi konsumen sira ne'ebé senti sai vitima husi pratika servisu TT ninian, ami apoiu teb-tebes atu parte sira ne'e lori ba Tribunal, ne'e diak teb-tebes para TT hadia nia an no servisu diak liutan. Karik se TT labele hadia nia an maka Estadu, liu-liu Governu tenki loke Timor Leste ba Investidores seluk tan iha parte telekomunikasaun ninian atu mai investe iha Timor Leste", dehan Prezidente Parlamentu Nasional ba jornal ne'e iha Salaun Memorial Hall Motael Dili loron hirak liuba. Timor Telekom laos de'it halo monopoli merkadu, maibé Timor Telekom mós taka dalan ba kompania estranjeiru ne'ebé hakarak harii ninia internet iha Dili. Ezemplu kompania I-Net la hetan fatin tanba Timor Telekom lakohi fó lina foun ba I-Net hodi liga ba ninia konsumedores foun sira. Kazu ida ne'e halo Autoridade Regulador Comunikasaun (ARCOM) la kontenti. Nune'e, ARCOM fó rezolusaun balu no fó ultimatum loron 45 hahu husi loron 17/09/2007 too 30/10/2007 atu Timor Telekom kumpri, maibé Timor Telekom lahetan influensia husi desizaun hirak ne'e.Tan ne'e, iha loron 17/09/2007, liuhusi karta ho numeru Referencia MI-SETEC/022/ARCOM/IX/2007 Direktur ARCOM Nelson Santos Celestino fó ultimatum ba Timor Telekom. "ami notifika Timor Telekom, ho prazu loron 45, hanesan haktuir iha kontraktu de konsesaun, atu halo tuir desizaun ne'ebé arbritradu ona ou sei hasoru sanksaun prosedural hodi verifika lalaok legal ho obrigasaun kontraktual nian," hakerek iha alinea ikus surat ARCOM ne'ebé diriji ba Jose Brandao de Sousa nu'udar CEO Timor Telekom.

Antes atu fo Ultimatum, ARCOM sujere deit "Timor Telekom tenki fó aluga sirkuitus ba provedores services. Maibe cirkuitos hirak ne'e totalmente tenki transparancia (labele ho kualker lalaok restrisaun)." hakerek mos iha surat ne'ebé Asina husi Nelson Santos. I-NET hatama ona keisa ida ba Primeiru Ministru ho Autoridade Regulador Comunikasoens (ARCOM). Iha loron 22/11/2006. ARCOM liuhusi ninia Direktur Nicolao Santos Celestino haruka karta ida ba Eng. Jose Brandao de Sousa CEO Timor Telekom ho Mike Pye Direktur Manajer I-Net atu rezolve disputa entre TT ho I-Net. "Timor Telekom bele fó aluga circuit ba servisu provedores," sujestaun husi karta ARCOM ne'ebé cc mós ba Eng. Inacio Freitas Moreira, eis Ministru Transporte Telekomunikasaun; Eng. Fernando da Cruz, Sekretariu Permanente Transporte ho Telekomunikasaun no Teotonio Assis nu'udar Direktur Administrasaun ba MTC. "Timor Telekom ho konviniente bolu atensaun ba ARCOM tuir faktu iha konstituisaun RDTL refere ba forma artigu 13 no.1….,"hakerek iha surat, loron 13/02/2007 mak asina husi Administrador Delegado Jose Brandao de Sousa. Relasiona ba karta ARCOM nebe fo ona ultimatum ba TT atu kumpri, Nicolao Santos Celestino konfesa "los duni, ne'e obrigasaun no esforsu ida tuir dekretu de lei no. 12/2006 ," nia koalia liuhusi telemovel.

"Se iha ona evidensia husi konsumen sira ne'ebé senti sai vitima husi praktika servisu TT ninian, ami apoiu teb-tebes atu parte sira ne'e lori Timor Telekom ba Tribunal. Ita telephone iha kualker oras sira dehan busy…busy sa tan iha tempu balun ema barak presiza telephone ba malu mós la di'ak," dehan Prezidente Parlamentu Nasional Fernando de Araujo Lasama..

Iha Tinan kotuk wainhira klientes sira hateten folin TT karu, TT produs fali deit kartaun pulsa ho folin US$5 nian ne'ebé dala ruma fa'an ho folin ne'ebé la konsisten hanesan durante loron 17-21/09/07 ne'ebé kartaun pulsa US$ 5 fa'an ho folin US$ 5.25 iha dader no kalan sa'e to'o US$ 5.75. "Ha'u sosa husi TT mak karu liu nune'e duni ami tenki fa'an hanesan ne'e hodi hetan netik pursentus ," dehan Agus vendedor kartaun pulsa ne'ebé fa'an besik Hotel Timor. Hafoin loron balun liu tiha, iha loron 20/09/07 11:04 TT haruka mensajen ida via telemovel hodi alerta atu labele sosa pulsa ema fa'an la tuir folin mak defini ona iha kartaun Pulsa laran. "TT warning message/ folin iha kartaun recarga laran, favor labele selu liu," alerta husi numeru 6082.

Iha loron 23/09/07 dader mosu fali problemas ne'ebé telefone sai no enxe pulsa la diak. Maibe la kleur bele telephone fali mas problema labele enxe pulsa la iha certeza ate 25/09/07 loro kraik. TT foin bele haruka mesajen de alerta iha loro kraik. "23-09-07 17:53 TT/Agora sei labele enxe pulsa, favour hein SMS husi ami," Sms TT via numeru 6082 ne'e hakerek. Iha loron rua ne'e nia laran telemovel balun sai hanesan ema ne'ebé mate. "Ha'u labele halo kontaktu ba ha'u nia parseiru no ne'e halo lakon mai ha'u," dehan ema ne'ebé husu atu nia naran labele fó sai tan ba nia mós sai hanesan parseiru ba TT.

Husi parte seluk, Vice Presidenti Forum Emprezarial Timor Leste, Rui Castro hato'o nia deskontenti ba Timor Telekom hodi apela ba Presidenti DR. Ramos Horta atu apoiu Governu IV konstitusional hodi lori tan kompania ruma mai investe iha area telekomunikasaun. "Ha'u hanoin Prezidenti ba ema ki'ak sira presiza uza ninia kbi'it bolu tan investidor seluk mai hodi redus ki'ak iha nasaun ne'e purke ema barak mós hahu ki'ak tan TT," dehan Rui Castro. Rui hateten, ho prezensa kompania uniku entaun la fó alternatives ba povu Timor Leste atu hili". Dalan Unik atu solusiona ba problemas ne'e mak Kompetisaun ne'ebé sehat katak presiza tan kompania ida hodi nune'e bele halo komparasaun ba servisu Timor Telekom ninia," Rui Haklaken.

"Ami Timor Telekom nia hanoin mak ami iha ona kontratu. Ami sei halo tuir ami nia obrigasaun hot-hotu tuir kontratu ne'ebé iha ona. Kontratu ne'e asina tiha ona entre governu RDTL ho Timor Telekom, nune'e duni ami sei halo tuir no ami sei tara an ba kontratu ne'e," Diretur Timor Telekom Jose Brandao koalia iha intervista ho Tempo Semanal iha Dili fulan hirak liuba. (aro)

Timor Telecom Folin

Karun No Mukit Rede

Dili,Tempo Semanal

Timor Telecom nu'udar uniku kompainya telekomunikasaun ne'ebe existe iha nasaun independenti Timor Leste. Hafoin de asina akordu de konsesaun iha timan nen kotuk TT danca ho ninia proveitu maske akompainya ho knananuk halerik kritikas husi ninia klientes sira.

Angela da costa komunidade TL ida hela iha Gleno hateten katak nia la kontenti ho TT ninia folin ne'ebe karun liu no rede ne'ebe sempre okupadu. "Ha'u triste ho Guvernu ita nian ne'ebe husik Timor Telkom han matak ita nafatin no Timor Telecom servisu la diak," dehan angela. "Husu Guvernu lalais halo esforsu hapara lalais situasaun ne'e tan ba dala barak ema moras ka besik atu partu ami hakarak kontaktu ho ambulancia maibe labele telephone husi ami nia fatin tan la iha rede nune'e duni ami tenki haruka ema halai ba kantor policia hodi husu aijuda."

"Ami ejiji guvernu atu hato'o ami nia preokupasaun ne'e ba Timor Telecom hodi asilera ninia promesas monta rede nasional ne'ebe diak se sira hakarak sira mesak mak hela iha Timor Leste maybe se sira la konsege entaun merese para Guvernu buka hatama tan kompainya telekomunikasaun seluk mai monta sira nia rede." Governu AMP dehan ona katak nia hakarak renegoseia Timor Telecom nia kontratu, ne'ebé sei arti katak nia lakon ninia monopóliu iha telekomunikasaun iha Timor Leste, no merkadu sei nakloke ba kompetisaun. Hatan ba preokupasaun komunidade ninian ne'e, iha tempu ruma liu ba Vice Primeiru Ministru Jose Luis Guterres deklara ona katak guvernu iha hanoin atu buka hatama tan operadores seluk.

Ken Westmoreland matenek nain ida hela iha Inglatera mos kontenti ho desizaun ne'e. Belun Timor nian ne'e hatudu ninia laran susar wainhira ema ema timor balun la simu hanoin diak husi guvernu nian ne'e. "Infelizmente, ema barak iha Fretilin, no ema iha rai li'ur séi apoia sira, kritika ne'e ba razaun ne'ebé iha ideolójika no polítika duké prátiku, no ladún kona-ba telekomunikasaun ida," ken hateten. Nia laran triste ho, "Ema ruma dehan katak desizaun ida ne'e 'ilegal', 'anti-Portugal', ka teoria konspirasaun bulak seluk, maibé tuir loloos, ne'e kona-ba kualidade servisu nian, ne'ebé la hanesan di'ak ho nia tenke sai."

"Sira-nia argumentu maka Timor Leste rai ki'ik demais no kiak demais atu iha kompetisaun iha sektor telekomunikasaun, maibé maski ne'e loos karik, nia la justifika inkompeténsia Timor Telecom nian." Nia hateten katak, "Problema boot ida ba ema iha rai li'ur sé presiza bolu ba Timor Leste, maka presu aas teb tebes, por ezemplu, $3 por minutu, ka presu liután nafatin. Ne'e inklui Timor oan barak, sé sira serbisu iha Inglaterra no Irlanda do Norte, sé haruka osan barak ba fali sira-nia familia iha Timor Leste."

Timor Telecom hateten ona ba nia katak "kompañia telefone sira seluk nia presu la'ós TT ninia responsibilidade," maibé kompañia telefone sira ne'e informa mos ba nia katak "sira-nia presu aas tanba sira tenke selu Timor Telecom osan barak."

"Se kompañia sira ne'e tenke selu $1 por minutu ba Timor Telecom, sira-nia kliente sei la bele bolu ba Timor Leste ba sentavus 25 de'it., tanba kompanhia sira ne'e tenke halo proveitu ida."

"Ema ruma halo osan lukru resin liu. Sé maka ne'e? Timor Telecom, ka kompañia telefone sira seluk? Se Timor Telecom maka fa'an ba folin aas ba kompañia telefone sira seluk, nia tenke hamenus ninia presu. Entretantu, se kompañia telefone seluk sira maka halo proveitu boot resik liu hosi bolu ba Timor Leste, sira maka hamenus ninia presu."

"Sira-nia argumentu seluk maka ema uitoan hakarak bolu ba Timor Leste, portantu sira tenke halo proveitu liu duké halo bolu ba rai seluk. Entaun nia sai 'sírkulu visiozu' ida (ka 'diabu nia le'u): ema uitoan bolu ba Timor Leste tanba presu aas, no presu hosi bolun ba Timor Leste hela aas tanba ema uitoan hakarak bolu ba rai ida ne'ebá."

"Entretantu, bolun telefone la hanesan buat ne'ebé ema sosa iha loja. Se ema witoan sosa buat ida iha loja, loja na'in presiza selu ba nia nafatin, maibé se ema la bolu ba Timor Leste, kompañia telefone sira la tenke selu buat ida. Sira sei tenki selu Timor Telecom de'it kuandu ema halo bolun ida."

Problema seluk ida maka Timor Telecom seidauk asina akordu ho operador importante barak iha mundu, atu husik kliente sira uza sira-nia telemovel iha Timor Leste no rai seluk, ka haruka mensajen SMS ba malu. "Por ezemplu, ha'u la bele haruka SMS ba Timor Leste hosi ha'u nia telemovel Orange iha Reinu Unidu, tanba Timor Telecom seidauk asina akordu ho Orange.""Timor Telecom nia sítiu internet dehan mai ita katak nia iha asina akordu ona ho operadór sira iha Marrokos, ka Úngria, maibé Timor oan iha rai sira ne'ebá nain hira, iha komparasaun ho Reinu Unidu, ne'ebé Timor oan barak iha ne'e? "Timor Telecom nia xefe rasik, José Brandão Sousa dehan ona katak ema labele kompara merkadu telekomunikasaun iha Timor Leste ho iha Indonézia, ne'ebé dala barak boot liu duké Timor Leste.Tuir Ken katak, "ema la presiza halo komparasaun ho rai boot hanesan Indonézia, ema bele haree ba situasaun iha rai ki'ik no kiak iha Pasífiku, hanesan Fiji no Vanuatu. Rai rua ne'e iha populasaun ki'ik liu duké Timor-Leste, maibé sira bele hetan servisu telefone no internet ne'ebé di'ak liu ka baratu liu."

Nia relata folin internet iha nasaun balun, "Iha Fiji, rai ida ho ema 840 000, kustu koneksaun 128kb ba internet $27 de'it fulan ida. Iha Vanuatu, koneksaun hanesan $51 fulan ida, iha rai ho ema 215 000 de'it." "Iha Rwanda, rai kiak teb-tebes ida iha kontinente kiak liu hotu iha mundu, koneksaun 128 kb permanente ba internet folin $135 fulan ida, ne'ebé nafatin baratu liu duké iha Timor Leste nafatin - koneksaun hanesan hosi Timor Telecom ho folin pelumenus $1000 kada fulan."

Iha parte seluk Fernando D. C. Costa ne'ebe jornal ne'e hetan iha merkadu halilaran Dili dehan katak nia labele kontaktu ho ninia familia balun ne'ebe servisu iha Irlandia via sms. "Ha'u tauk atu telephone ba ha'u nia alin sira ne'ebe servisu hela iha Irlandia tan ba pulsa US$ 10,- halai hanesan anin be la kleur hotu ona," Fernando informa. Nia informa ba Jornal ne'e katak Klientes Timor Telecom barak maka la kontenti ho Timor Telecom ninia promesa sira inklui ninia presu."Ha'u hakarak dehan operador Telekomunikasaun iha Indonesia baratu duni no diak liu," nia informa. "Wainhira klientes rua ne'ebe uza rede hanesan pur izemplu sempati telefone ba sempati maka sei baratu liu nune'e mos dala ruma iha free call maibe TT nian mai halo ita tauk telefone ba malu."

"Ita husu to'ok hodi bainhira maka sira monta tower foun ruma iha nasaun ne'e." "Tower ne'ebe agora TT uza maioria Indonesia ninia liman rohan maibe Timor Leste nia Guvernu iha deit saham wituan."Maske Timor Telecom hakarak manetin ho monopoli tan kontratu de konsesaun maibe dadaun ne'e IV Guvernu konstitusional loke ona dalan ba kompainya foun ruma tama dadaun mos.(ts)

Friday 28 November 2008

Tempo Semanal Hetan Akusasaun // Tempo Semanal Accused

Tuir deklarasaun Ministra Justica IV Governu konstitusional, Lucia Lobato ne'ebe publika iha jornais diario STL no Timor Post edisaun (21/11/2008) ho Diario Nasional edisaun (24/11/2008) katak S. E. Ministra Lucia Lobato hatama ona keixa ba Ministeiru Publiku hasoru jornal Tempo Semanal tan tuir ministra ne'e katak jornal Tempo Semanal halo ona difamasaun ba Sua Ministra ninia Privacidade no Jornalista jornal ne'e kontra kode etika jornalismu nian.

According to the statement of the Minister of Justice for the IV Constitutional Government (of Timor-Leste) that Lucia Lobato published in the Timor Post (click) , Suara Timor Lorosae (click) 21 Nov 2008 and the Diario Nacional (click) 24 Nov 2008 Her Excellency the Minister of Justice has lodged a case with the Prosecutor General's Office against the Tempo Semanal newspaper, furthermore the Minister states that the Tempo Semanal has defamed her as a Minister breached her privacy and that the Journal and its journalists have violated the journalist ethical code.

Timor Post download

Imi Bele lei Ministra nian SMS liu Wikileaks
You can read the Minister's SMS from Wikileaks

Right click save as for download whole file.

Wednesday 26 November 2008

Tempo Semanal Edisaun 114

Prabowo-Lere Tiru Malu Ho Bala Iha TL Iha Borobudor Ho Lia Fuan

Atu Hare video - click iha ne'e

Iha tinan meiadu mil nove centus oetenta nia laran Prabowo ho lere se kilat tutun ba malun iha area viqueque besik Bibileo wainhira Prabowo sei hanesan oficiais militar Indonesia ne’ebe komanda ninia forca hodi ba buka tuir gerileiru Falintil sira maibe hafoin de funu tinan 24 ne’ebe hamate ema oan timor rihun atus rua no depois tinan 9 TNI husik hela TL mak iha loron sexta (22/11) Hotel Borobudur Jakarta sai testamunya ba kaer liman ho tiru malu lian midar entre Lere no Prabowo.

“Uluk iha tinan 1987,1988 no 1989 nia laran ami se kanu kilat hodi tiru malu besik Viqueque ninian maibe ohin ami tiru malu ho lia fuan,” Lere hateten ba Jornal ne’e iha Jakarta.

“Loron ida ne’e (Sexta 22/11) hanesan loron importante ba ami sira ne’ebe uluk se kilat tutun ba malu tan nu’udar gerileiru duranti tinan 24 ami kuandu dame ho ema ne’e ho laran no fuan,” nia hahi.

Enkontru Prabowo ho Lere ba dala uluk ne’e hanesan enkontru privadu maske marka prezenca iha andar 19 ne’e marka prezenca mos husi Sekretariu estadu Julio Tomas Pinto, Tenente Koronel Falur, Tanente Koronel Koliati, koandanti PM F-FDTL, Presidenti PMD Kupa no komitiba Prabowo ninian ne’e halao nakonu ho amizade, hamnasa ho relex. Autores istoria funu nian rua ne’e relembra hikas sira nia lalaok iha era funu no aceita malu atu haluha pasadu hodi hit ain lao ba futuru kmanek povu no nasaun rua ninian.

Lere haktuir katak iha momentu ida hafoin tiru malu tiha mosu iha preokupasaun bo’ot teb-tebes iha parte gerileirus sira nian kuandu rona rumores katak prabowo hetan tiru no kanek iha kombate ne’ebe nia maka dirije rasik. “Iha momentu ne’eba ami hanoin karik Pak Prabowo mak kanek duni entaun Timor Leste bele ran sulin maka’as tan ba Pak Prabowo ne’e mane foun Presidenti Soeharto nian.”

“Uluk ami tiru malu ho kilat musan maibe agora ami tiru malu ho lia fuan,” Koronel Lere haklaken.

“Momentu ne’eba ne’ene bapa Prabowo ninia biru forte no ha’u nia mos forte ne’e maka la kona,” dehan Lere ne’ebe simu ho hamnasa.

Ho mos hamnasa lian a’as no liman hatudu ba nia kapas ne’ebe bala semo liu, Prabowo informa, “maibe iha momentu ne’eba ha’u besik atu kona (tiru).”

“Ami uluk duni tuir beibeik sr. Lere maibe nia sempre eskapa husi kapturasaun,” nia hatutan. Lere ne’ebe tur iha liman karuk Prabowo simu ho hamnasa.

“Ha’u respeitu ba Falintil no ha’u respeita komanadante Lere.”

Eis Komandante baret mean ne’e hateten “Uluk nu’udar soldadus ne’ebe konfronta malu no nu’udar parte mak kontra malu maibe durante de kontra malu ne’eba hanesan soldadu ita sempre respeita no nafatin tau respek bo’ot ba inimigu sira ne’ebe iha brani no inimigu mak forte.”

Nune’e duni Eis Jeneral fitun tolu ne’e rekuinese mos Falintil ninia determinasaun ba luta ukun rasik an nasaun timor Leste. “Hanesan soldadu iha tempu ne’eba ita konfronta malu maibe ha’u nu’udar soldadu, nu’udar Militar, nu’udar officiais no nu’udar komandante ba soldadus sira maibe Durante funu malu ne’e ha’u sempre respeita nafatin ba komandantes falintil sira ho sira nia soldadus ne’ebe brani mos forte iha sira nia pozisaun.”

Tuir Prabowo katak buat hotu ne’ebe mosu iha pasadu, “ne’e obrigatoriu husi istoria maibe iha ha’u nia fuan nu’udar militar ida ha’u respeita no impresionadu ho Falintil.”

Ho doko ulun sinal aceita nia realsa,

“Nu’udar soldadus iha momentu ne’eba ita ida-idak halao ita nia responsabilidade ba estadu.”