Monday 15 December 2008

Tempo Semanal Edisaun 117

Ibun Koalia Midar, Liman Naok Dadaun

Dili, Tempo Semanal

Ema tomak iha nasaun ida ne'e, liu-liu lideransa sira sempre hateten iha sira nia diskursu katak, nasaun ida nee kiak liu entre nasaun sira seluk iha rejiaun aziatiku, tanba ne'e nasaun moris iha riksu instabilidade social nia laran hanesan risku hamlaha, moras, dezempregu no analfabetismu.

Risku instabilidade social ne'e iha no barak teb-tebes, maibe nai ulun sira koalia deit iha ibun tutun sira nia politika atu kombate, maibe la tau iha realidade sira nia politika ida nee. "hau bele
hateten katak, kompromisiu politiku kombate korupsaun ne'e hanesan ema naok ten ida koalia dadaun liman lolo ba kotuk simu dadaun", dehan Acasio, estudante Universidade Dili ba jornal ne'e hafoin partisipa iha komemorasaun loron internasional anti korupsaun iha Merkadu
Municipal Dili, Tersa, 09/12/2008.

Liutan, Acasio hateten, lideransa Timor oan sira labele uza termus "humana nao frefeito" hodi espekula publiku nia hanoin ba hahalok at hirak nebe lider sira iha. "hau lee livru sintifiku balu hateten nunee, "peluang korupsi itu ada pada mereka yang memegang kekuasaan", se nune'e ita atu fo sala ba se enkuantu oras nee poder iha lideransa sira nia liman", dehan Acasio hodi hatudu pamfletu nebe hakerek "keta hamoe an ho korupsaun".

Wainhira jornalista husu ninia hanoin konaba sistema saida mak diak liu atu guvernu bele uza hodi kombate korupsaun, Acasio hateten, diak liu ba husu ba guvernu saida mak oras nee guvernu halo ona hodi kombate korupsaun.

"korupsaun ne'e barak teb-tebes hanesan ai-abut nebe nani husi gabinete guvernu nian ba rezidensia privadu Ministru ho Ministra sira nian. Tanba ne'e guvernu keta hanoin katak, forma Komisaun Anti Korupsaun ne'e too ona atu kombate korupsaun, lae.

Loloos ne'e ema ida-idak, liu-liu sira nebe kaer poder ne'e tenki muda sira nia mentalidade koruptor nee ba vida normal katak, vida ida nebe moos husi korupsaun, vida ida nebe labele halo riku-an hodi halo kiak ema seluk", dale Acasio.

"hau kontenti teb-tebes waihira hau tama Merkadu Municipal ne'e nia laran, hau haree uluk liafuan ho foto Prezidente da Republika, Primeiru Ministru ho Prezidente Parlamentu, nebe hakerek iha pamfletu lider boot nain tolu ne'e ninia espresaun murak ba hahalok kombate
korupsaun.

Maibe hau akohi haree liafuan midar hirak nee hanesan ispelu ida hodi hatudu sira nia oin ho liafuan deit, maibe laiha vontade atu tau iha pratiku sira nia politika kombate korupsaun", dehan estudante ne'e hodi haree dadaun ba pamfletu liafuan ho foto Prezidente Horta, PM Xanana ho Prezidente Lasama nian nebe tau iha fatin expo korupsaun husi Provedor Direitus Humanus no Justisa.

Husi parte seluk, Vise Primeiru Ministru Jose Luis Guterres informa katak, guvernu ida ne'e preokupa teb-tebes atu kombate korupsaun tanba korupsaun ne'e hahalok ida nebe bele destroi povu Timor Leste ninia independensia. "ami hakarak luta kontra korupsaun, hakarak luta hodi
hadia povu nia moris, ami hakarak povu tomak moris diak. Nee duni, kritikas nebe mai husi publiku hanesan mos kritikas husi Transparancy Internasional, hau dehana ba sira hanesan mos Prezidente Parlamentu Nasional komvida sira mai iha ne'e para aprezenta sira nia observasaun
ba povu tomak atu hatene. Se iha sujestaun ruma ke diak bazeadu ba pratika husi rai seluk nebe sira bele ispridensia provada katak, ho medidas hirak nee bele hatun korupsaun, ne'e deserteja ke guvernu hakarak rona tanba objetivu principal guvernu nian maka atu halakon korupsaun iha ita nia rain", dehan Guterres. Liutan, liman k'wanan Xanana nian ne'e informa katak, "ita tomak preokupa konaba oinsa ita nia luta kontra korupsaun, tanba korupsaun ne'e destroi ita nia
independensia, korupsaun halo ema kiak barak no korupsaun halo riku deit ema ida ka grupu ida hodi halo ema barak sai atan", katak Guterres. (aro)

Nasaun TL Buras ho Korupsaun

Dili,Tempo Semanal

"Hau espera katak povu Timor Leste sei rona lia fuan ne'ebe fó hasaine'e, nasaunn Timor Leste haburas dadaun ona ho korupsaun, maibe ita tenki presiza hadia, ita hotu husu ba an rasik saida mak ita presiza halo," dehan Deputada Fernanda Borgues iha Merkadu Munisipal Dili.

Tenki rekoinesi korupsaun buras nia rai laran, iha Orgaun Estadu, seitor privadu, kompania funsionariu sira nia leet, povu sira mos agora presiza pratika ba korupsaun atu bele sustenta ba sira nia moris, se hakarak hakotu lalais atu hatudu toleransia zero ba korupsaun, wainhira la hola medidas ba kazu ne'ebe mosu, tanba nega fó diskulpa oioin.

"Wainhira kazu ita presiza investigasaun se lae ita la konsege rezolve problema hanesan ne'e, hau husu Parlamentu Nasional Lei forte ne'ebe fó Independensia no kapasidade ba Orgaun Estadu sira presiza atu halao knar ida ne'e hodi investiga kazu korupsaun iha ita nia rai laran," lembra Fernanda Borges

Parlmentu Nasional laos deit halao Lei, maibe haree mos rekursus finanseiru presiza iha ba Institusoins hodi bele halao sira nia knar," ita hotu presiza Prokurador Jeral da Republika halao investigasoins atu, apoia laos atu kritika hodi avansa ba iha Tribunal mesmu ke ita nia kolega tiun maun no bin boot ida, se ita la halo ida ne'e, ita rasik taka dalan ba Estadu de Direitu ne'ebe moris iha Justisa nia laran," nia liutan.

Wainhira ema halo korupsaun moris iha riku husi povu nian," ita la hateten katak ida ne'e sala, Lei tenki ajuda atu halo hotu, ita hotu presiza onestidade integridade iha ita nia an rasik no Orgaun Estadu hanesan exemplu ida ba futuru jerasoins, hametin Kultura integridade
laos fasil, tanba ita iha istoria ne'ebe mai husi rai Institusoins barak mai ajuda ita iha ne'e," kestiona Fernanda.

Tenki deskobre fila fali saida mak identidade TL, se valores la favorese ba Institusoins bele fiar korupsaun sei la lakon," hau fó korazenmentu nafatin ba PDHJ no ofisiais ne'ebe servisu iha area
difisil atu luta nafatin kontra korupsaun, Parlamentu Nasional hahu ona halo Leis atu bele hapara ida ne'e, maibe nia kapasidade atu fiskaliza mak sei menus liu," sublina Fernanda.

Presiza tulun liliu husi Guvernu, wainhira halao knar husu informasoins atu bele fiskaliza didiak Estadu, husu sistema Judisiaria tau importansia ba area ida ne'e, Prokurador Jeral da Republika hahu lalais atu prosesa kazu balun, labele simbolikamente dehan luta ba korupsaun no la iha kazu ne'ebe Tribunal julga ona, povu rasik sei la fiar intensaun diak.

"Hau husu barak ba ita hotu kontinua nafatin papel ne'ebe ita iha, difikuldade sira ne'ebe ita infrenta atu kontinua fó liman ba malu hamutuk hodi bele hasai korupsaun iha ita nia TL, povu moris kiak no mukit bele hetan duni dezenvolvimentu ne'ebe sira mehi luta ba ita nia ukun rasik," realsa Fernanda.

Iha parte seluk Vice Primeiru Ministru Jose Luis Guterres mos hato'o nia diskursu dehan," sira iha komprimisu ba povu tomak katak, buat ne'ebe sira halao tuir nia dever hanesan Guvernu sei la halai ba difikuldades ne'ebe hasoru, tanba nia fiar kombate korupsaun hanesan kontinuasan de luta ba Libertasaun Nasional, buat furak ne'ebe iha sei lakon hanesan luta ba ukun rasik an.

Korupsaun mosu iha," ita nia rai laran amigu sira mak sei kaer riku soin TL nian, Independensia ho ita nia esforsu tomak, maibe ema seluk mai husi rai liur mak sei ukun ita nia rai, tanba ne'e mak hau hakarak hateten ba ita boot sira, komprimisiu IV Guvernu Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmao ho membru Guvernu tomak, katak ami sei halo esforsu wainhira iha akuzasaun ruma ba membrus Guvernu ou funsionariu Estadu, halo favor aprezenta provas iha Provedoria Tribunal atu ema ne'ebe akuzadu bele defende ba sira nia an," afirma Guterres.

Sira fiar katak problema sira ne'e hamate dezenvolvimentu hamosu kiak barak, se hadomi rai no povu ida ne'e, Guvernu tenki halo esforsu hamutuk komunidade Internasional no Institusoins tomak Parlamentu Nasional, Prezidenti, Sosiedade Sivil no Igreja atu halakon tiha korupsaun iha Nasaun TL."Ohin ita selebra loron Internasional kontra korupsaun, ita nia esforsu ba luta ida ne'e bele forte nafatin, korupsaun hanesan hahalok ida grave koinesidu teb-tebs estraga Estadu
povu seitor privadu to'o komunidade tomak, realidade korupsaun afeta maka'as liu ba ema kiak, korupsaun hamenus Guvernu nia kbi'it atu fó asistensia baziku Saude, Edukasaun no Justisa, injustamentu hariku ema koruptu sira povu kiak ne'ebe ita hakarak defende," lelembra Jose
Luis.

Korupsaun impede dezenvolvimentu ekonomiku no hadok investimentu husi rai liur no nasional, korupsaun destroe konfiansa iha Guvernu ho Institusoins no nune'e redus Guvernu nia kbi'it hodi halao servisu atu servi ba povu, atu halo progresu ba oin hanesan Nasaun modernu atu
realiza mehi no aspirasaun ba rai hotu tenki rai prioridade ba luta hasoru korupsaun.

Ohin loron nia mai lori Primeiru Ministru naran, reafirma sira nia komitmentu ba esforsu ne'e, foti dadauk ona medidas atu fortifika Institusoins foti tau matan ba korupsaun no promove hahalok ho etika responsabilidade iha funsaun publiku, Guvernu mos hakarak loba Provedoria no Adjuntu sira tomak," ita boot nia Institusoins kolega sira hotu ne'ebe halo esforsu tomak atu luta kontra korupsaun," hatutan nia.

Ho korazen dedikasaun no Independensia, serve duni atu servi ba Nasaun ida ne'e, importante teb-tebes atu kontra korupsaun tenki kontinua nafatin to'o hotu, labele hakmatek iha fatin tenki infrenta problema ho kbi'it iha fatin hotu, komitmentu Guvernu nian atu fó apoiu tomak ba Provedoria hodi halao nia servisu tuir knar ne'ebe Konstituisaun fó.

Guvernu propint tiha ona establesimentu ajensia Anti Korupsaun ne'ebe ho poderes boot atu luta hasoru korupsaun, Guvernu submete ona proposta Lei ba Parlamentu Nasional atu establese komissaun Anti Korupsaun Independente, komissaun ida ne'e iha mandatu ba Anti
Korupsaun servisu hamutuk hato'o evidensia ba Prokurador Jeral atu foti prosesu ba kazu korupsaun, halo kampania edukasaun no atividades prevensaun kontra korupsaun.

Komissaun sei halibur rekursu no responsabilidade Anti Korupsaun iha fatin ida, atu kria ajensia ne'ebe forte hodi lidera luta hasoru korupsaun, ne'e sei ajuda hodi bele asegura katak korupsaun labele buras iha rai doben TL, risku involve koruptu labele kontinua, wainhira komissaun establese ona Provedoria sei husik knar Anti korupsaun ba ajensia foun ida ne'e.

Provedoria sei importante nafatin esforsu tomak Anti korupsaun nian, esforsu refere katak Institusoins relevantes hotu tenki servisu hamutuk inklui Provedoria Prokurador Jeral no komissaun funsaun publiku, maibe laos ajensia sira deit mak servisu hamutuk.

" ita hotu tenki servisu hamutuk hodi hasoru korupsaun inklui mos sosiedade sivil seitor privadu Orgaizasoins Naun Guvernamentais meius da Komunikasaun Sosial doadores no Institusoins Estadu," aplika liutan Guterres.

Parte ida nia mos rakoinesi katak buat barak tenki halo laos deit aprova Lei forte no hasae kbi'it Institusoins nian atu kombate korupsaun ne'e mesak sei la to'o, maske ne'e establese fundasaun forte ba kombate korupsaun problema lideransa Kultura mos tenki haree, presiza Kultura atu pratika de etika iha Institusoins nia indentidade no sosiedade tenki iha ne'ebe diak kapaz no furak.Guvernu fó parabens ba UNDP tanba lansa relatoriu tau matan ba korupsaun hodi muda ema nia moris, relatoriu ne'e konferensivu no importante sei ajuda.

" ita nia esforsu ba luta, Guvernu hato'o orbigadu barak Provedoria tanba organiza lansamentu ne'e loron Internasional ba Anti korupsaun, ejibisaun sei halo espozisaun ba sasan ne'ebe hatudu kualidade servisu kapaz husi Provedoria, laos deit iha area korupsaun, maibe relasiona
ho mandatu provedoria hodi promove no proteze Direitus Umanus nomos tau matan ba Administrasaun publiku iha Guvernu," hakotu Guterres.

Ohin loron Internasional kontra korupsaun tenki rekuinese papel importante iha luta hasoru korupsaun, tenki servisu hamutuk nafatin atu asegura TL no povu tomak atu hetan susesu, luta atu povu hotu laos ba familia no relijiaun deit, maibe ba povu tomak husi rai ulun to'o
rai ketan tasi feto to'o tasi mane, povu Timor merese moris diak liun tan.(omi)

Klientes TT Aumenta Volume ba 121.500

Dili, Tempo Semanal

Relasiona ho kontratu ne'ebe Guvernu TL halao ho Telekom Portugal no
mai Timor Leste ho naran Timor Telekom (TT), maibe durante atendimentu
husi TT ba ninia klientes sira durante ne'e sempre mosu opiniaun katak
atendimentu husi TT la iha kualidade.

Hodi nune'e liu husi dada lia TS ho Direitur Timor Telekom, SA
Dirasaun Komersial Gastao Francisco de Sousa, loron Kinta-feira
(11/12), iha ninia edifisiu Hotel Timor, haktuir katak tuir kontratu
ne'ebe Guvernu TL halo ho kompainia TT to'o tinan 15 hetan asesu ba
telekomunikasaun iha TL no hetan klientes hamutuk 121.500, maibe sei
la iha tan kompainia seluk atu tama hodi halo kompetisaun ho TT tanba
bazeia ba akordu husi Guvernu TL. Maske nune'e TT foin mak halao
inkeretu konaba nia kualidade atendementun iha loja TT," ita bele
haree grafik iha ne'e konaba klientes TT atu mai husu saida tenki
atende lalais klientes sira, tantu ita bele haree atendimentu ida mean
ne'e kuaze 80% fó ami ninia atendimentu diak, maibe simpatia
atendimentu 60% no 52% konaba esklaresimentu duvidas, TT nia
atendementu iha loja sira klarese no halo ona inkeretu ba klientes
sira katak oinsa ho atendimentu husi loja TT nian diak ou lae durante
ne'e ba klientes sira," hateten Gastao.

Entretantu tuir Direitur TT ne'e rezultadu konaba presu no klientes
ne'ebe sira iha katak tinan 2005 TT nia klientes hamutuk 33.000 iha,
maibe agora sa'e ona 121.500 iha Timor tomak ne'e siqnifika iha
aumentu husi 4% to'o 1%," ita nia operasaun movel iha Timor tomak 11%,
ne'e ita nia populasaun kuaze miliaun 1, se kuandu ita hetan 1.21 ita
bele dehan 11% populsaun agora iha servisu no uza telefoni, maibe ita
bele dehan entre ema 100, ema 11 klientes uza telefoni ne'e hatudu
katak klientes aumenta tanba esforsu TT halao atu bele hadia nia
servisu, atendimentu ba nia klientes sira no hadia nia rede atu bele
hetan, maibe kuandu rede nafatin deit imposivel nia atu to'o 121 ne'e
tanba rede la diak no labele fó sai,"rekoinesi Gastao.

Redi ne'ebe sira halao tuir kontratu iha Kapital Distritu, maibe
agora kria no buka halao kobertura barak liu ba populasaun to'o agora
68% poplasaun Timor moris iha kobertura rede movel, ne'e kerdizer ke
7% hot-hotu iha telefoni la iha. Pur ezemplu ema moris iha Venilale
maibe iha neba la iha telefoni mais area Venilale iha rede movel nian.

Tinan ne'e sei buka kobertura tan iha area rurais hanesan Laclubar,
Natar Bora, Betanu no Uatulari tantu vensimentu ne'e laos halo ohin
hotu kedas iha nia postus no tenki hetan rai oinsa bele tau tora ne'e
iha neba, maibe hot-hotu lori tempu laos hanesan mehi agora halao
kedas ne'e labele tanba ne'e postu teki iha jerador oras 24 .Iha area
rurais balun mak la iha elitrisidade ne'e tenki tau jerador rasik iha
neba hanesan postu boot ida iha neba pur tantu tenki dezenvolve area
rural no haree postu vensimentu sira ne'e hotu.

"Ami sei la uza estalasaun ne'ebe Indonesia soe hela mai ita, maibe
TT tores sira ne'ebe halo dadauk tores foun bele hare. Pur ezemplu
Atauro laos Indonesia nian, maibe tores ne'ebe halo iha neba foun mais
Atauro ema nain hira mak uza telefone ema ida ou rua deit mak uza iha
neba no investimentu boot iha Atauro," haktuir Direitur Komersial TT
ne'e.

I depois kuandu kompara ho kustus ne'ebe halo iha neba no osan
ne'ebe tama pur ezemplu gasta osan iha buat ida no utuliza iha tinan 5
osan ne'ebe fila fali mai kuandu osan ne'e seidauk fila hotu tanba
osan oituan mak tama iha neba.

Akontesi iha telekomunikasaun hanesan solidaridade nasional mais
hakarak fó asesu barak ba populasaun hotu no espera katak iha tinan
2010 bele 80% poplasaun moris iha kobertura rede movel kerdizer ke
8000 pesoas iha hotu telefoni ne'e laos, maibe ida ohin dehan 121
ne'e mak iha telefoni bele halao kontatu ne'e esforsu ida ke sira
halao.

Klientes TT rasik hateten katak TT halo monopoli ba iha
telekomunikasaun. Ba assuntu ne'e nia la responde konaba monopoli iha
kontratu ida no nia la kualia konaba ida ne'e, maibe kunadu kualia ba
atendimentu ne'e, maibe monopoli ne'e buat ida ke nivel as mak bele
kualia nomos ema kompetenti mak bele kualia ida ne'e.

Pergunta konaba oinsa TT halao solteiru ida ba klientes sira hanesan
mafia mentalidade konsumador sira atu sosa pulsa hodi hetan primeu
ne'e. "Hau hanoin laos hanesan ne'e atu TT hetan rendimentu mais hasai
ida ne'e atu komemora loron Independensia no Natal TT hakarak halao
solteiru ba klientes sira durante fulan 3 nia laran ho ninian
primeiuru premiu kareta ida, motor 8, biskaleta 12 no telefoni 40 ba
klientes sira.

Hakarak faspartesipasaun ba klientes buat ida ke importante liu mais
agora ba primeu ne'e se manan no la manan ne'e defende sorte deit,
kuandu sorte iha bele manan tantu buat ne'e defende ba hakrak manan
tenki sosa bele manan hanesan mos jogu sira sel-seluk hakarak manan
tenki sosa barak liu.

Nia esplika katak primiu ne'ebe manan laos ba ema ne'ebe sosa barak
liu, maibe hanesan ohin esplika tiha ona katak defende sorte deit
kuandu sosa pulsa ho US$ 5.00," ita bele manan ne'e akontesi ona ba
ema ne'ebe ensi deit US$ 10.00 nia manan kareta, maibe barak ensi to'o
US$ 20.00 la manan buat tida ne'e agora akontesi dadauk.

Pur ezemplu ida hanesan solteiu ne'e ohin ida manan motor nia ensi
US$ 10.00 deit mais durante ne'e nia ensi fulan ida US$ 10.00 , TT
nunka husu ba nia atu karega mais TT fó ba klientes sira bele halo
samada ne'e depende ba karegamentu, ne'e duni hakarak hateten se mak
karega barak liu iha opurtinidade bele manan.

Sese mak iha direitu atu tuir solteiu ne'e klientes hot-hotu iha
direitu, maibe tenki karega minimu US$ 5 mais kuandu karega US 2.00
sei la tuir no sese mak labele tuir funsionaris TT la iha direitu atu
tuir tantu sira nia numeru blokir labele tuir sistema no sese mak
hatene nunene'e sira rasik servisu iha ne'e lahatene numeru hirak
ne'ebe mak tuir solteiu ne'e.

Iha sistema ida ke mai husi TT numeru sira ne'e iha opurtunidade
atu tuir solteiu ne'e, sira husi jurista mak simu fiseiru halo pass
word ida ne'e TT mos la hatene to'o loron solteiu ne'e mak sira lori
solteiu mai hatama sistema ne'ebe atu halao solteiu ne'e, sempre iha
prezensa husi Ministeiru Justisa oinsa mekanismu bele halo buat ne'e
transparensia ou lae no keta hili malu deit.

Tinan ba Tinan buka atu bele hadia atendimentu tanba klientes ne'ebe
ema dehan hanesan "pelanggang adalah raja" klientes mak liu rai ba
empregu liliu ba," ita nia telekomunikasaun ita tenki satisfas ho
klientes tenki buka hadia tan servisu sira hanesan ne'e hodi bele
atende nomos rede tenki hadia se hakarak klientes barak liu rede mos
tenki halao apelasaun atu bele aumenta klientes. Durante ne'e TT halo
esforsu maka'as ba klientes sira ho nia presu uluk US$ 10.00,US$ 5.00,
US$ 2.00 no agora iha mos US$ 1.00 tanba saida mak hakarak hatama US$
1.00. "Pur ezemplu ita bele hateten markadu agora halai liu ba
Distritu neba osan susar no sirkulasaun osan la dun, maibe ho US$
1.00, sira bele karega hodi kartaun labele mate no la blokir," gastao
fó ezemplu.(tov/oda)

No comments: