Monday 23 February 2009

Tempo Semanal Edisaun 126

Rekrutamentu Membrus F-FDTL

Pinto: Laiha Sistema Etniku-Partidu Iha F-FDTL

Dili, Tempo Semanal

Forsa Armadas Falintil-FDTL hanesan instituisaun Defeza Timor Leste nian nebe harii ho nia papel importante rua. Ida, papel iha tempu funu nebe esplika klaru iha Konstituisaun RDTL katak defende soberania no integridade rai ida nee. Papel segundu, maka hanesan papel forsa
armadas iha tempu paz nia laran.

Iha tempu paz nia laran, papel forsa armadas maka oinsa partisipa iha prosesu dezenvolvimentu fiziku, fo apoiu wainhira mosu dezastre naturais iha rai laran no partisipa iha manutensaun paz iha rai liur. Atu halo buat hirak nee, forsa armadas sei presiza harii tribunal militar ida nebe sei presiza matenek nain ho diploma Sarjana Hukum, Sarjana Administrasi Negara, Gestaun Rekursu Humanus, Teknik Sipil ka Engeneria nomos fo apoiu makaas ba Polisia Militar atu kontrola elementus Forsa Armadas nian nebe viola Regulamentu Disiplina Militar (RDM).

Atu hatene diak liutan, tuir mai akompana deit intervista especial jornalista TEMPO SEMANAL ho Sekretariu Estadu da Defeza, Julio Tomas Pinto.

Too iha nebe faze rekrutamentu ba membrus Forsa Armadas?

Prosesu rekrutamentu ba membrus Forsas Armadas Falintil-FDTL importante teb-tebes tanba ita hakarak forsa ida nebe professional, forsa ida nebe iha kbiit atu defende ita nia rain ho povu. Tanba nee, Komando Forsa Armadas halo rekrutamentu, rekrutamentu nee ita presiza ema 600. Faze selesaun ba ema 600 nee sei halao dala ida deit maibe iha faze treinamentu sei halao dala rua. Faze treinamentu primeiru sei halao ba membrus 300 iha fulan Maiu-Junu no sei halo tan treinamentu ba segundu faze iha Setembru 2009.

Tanba sa treinamentu nee la halo dala ida deit ba membrus 600 nebe liu ona husi selesaun?

Tanba ita nia fasilidade atu apoiu treinamentu nee la sufisiente, maka ami deside treinamentu nee halao dala rua.

Tanba sa maka rekrutamentu nee importante?

Tanba ita hakarak dezenvolve forsa ida nebe professional, forsa nebe ke defende ita nia rain no forsa ida nebe defende povu. Husi ema nain 600 nee, Komando F-FDTL sei presiza offisiais hira no Sarjentu nain hira?

Ita presiza offisiais 80 ho latarbelakang pendidikan estrata satu ka sarjana no Sarjentu ema nain 30, sira seluk tama iha kategoria soldadu.

Karik iha lamentasoens ruma husi komunidade durante rekrutamentu nee halao?

Iha duni preokupasaun balu liu husi mensajen, karta, maibe ami haree preokupasaun hirak nee hanesan politizasaun ba prosesu rekrutamentu, nebe ho ninia signifikadu katak, populasaun iha preokupasaun boot iha prosesu rekrutamentu nee tanba keta halo ema balu haruka sira nia
reprezentante partidu atu tama iha forsa armadas.

Oinsa pozisaun forsa nian wainhira ema balu karik haruka sira nia membrus partidu tuir rekrutamentu nee?

Ami iha Sekretariadu da Defeza nomos iha Forsa Armadas, ami esplika klaru teb-tebes katak, mesmu sira membrus partidu mas koandu sira tama ona iha forsa armadas maka sira laos ona membrus partidu. Hanesan mos sira nebe oras nee ativu iha forsa, tuir konstituisaun hateten sira labele mete partidu. Se o hakarak tama forsa militar, entaun o tenki sai husi partidu tanba estadu la premite ema ruma lori partidu tama iha forsa.

Esforsu saida mak Sekretariu Defeza halo hodi evita interese partidu labele tama iha forsa defeza?

Ami rekoinese katak, joven barak mak durante nee envolve iha partidu maibe, koandu sira hakarak tama forsa, sira tenki sai husi partidu, tenki soe tiha ras, etniku. Iha nasaun barak koandu sira loke rekrutamentu, entaun sira husu ba kandidatu sira atu soe dok tiha
etniku, ras no partidu. Ezemplu matenek nain ida naran Samuel H. hateten, ema ida-idak nebe iha konsensia atu rejistu sira nia an ba militar, sira tenki mengorbankan interese ras, interese etniku no insterese partidu. Tamba hakarak tama forsa signifika hakarak tau as interese nasional, interese povu nian.

Tanba sa elementus partidu labele lori politika partidu tama iha forsa defeza?

Tanba forsa defeza nee povu Timor Leste nian tomak nebe atu servi estadu ida nee.

Karik ema balu envolve iha krime hatama mos sira nia rekerementu hodi tuir prosesu rekrutamentu nee? Iha informasaun balu hateten katak ema balu envolve iha krime maibe sira hetan rekomendasaun husi Xefi Suku ho polisia hodi tama iha prosesu rekrutamentu nee. Maibe ami sei halo selesaun seluk ida hanesan sei halo cross check ho lista rejistu kriminal iha Ministeriu Justisa atu nunee ami bele hetan informasaun klaru.

Alende rekomendasaun husi Xefi Suku ho Polisia, karik iha rekomendasaun selek nebe disponivel mos ba forsa atu simu? Ami sei la simu rekomendasaun husi parte seluk, ami so simu deit rekomendasaun vom komportamentu ka surat kelakuan baik husi Xefi Suku ho Polisia. Husi rekomendasaun rua nee, ami sei cross check ho lista rejistu kriminal Ministeriu Justisa nian. Ami halo hanesan nee tanba ami hakarak evita diskriminasaun iha prosesu rekrutamentu. Ita tenki
preve ida nee tanba ita lakohi ema sira nebe envolve iha krime hakarak tama ba instituisaun da defeza. Se ita hakarak dezenvolve forsa ida ke professional, forsa ida ke loyal ba institusaun, entaun ema sira nebe envolve iha krime labele tama forsa no ema sira nebe lori partidu tama
forsa tenki hasai. Nunee mos ema sira nebe komportamentu ladiak hanesan gosta ba futu manu, joga kuru-kuru, bola guling, ema hanesan nee ami la premiti atu tama forsa, maibe se iha ema ruma ho hahalok hanesan nee hakarak tama forsa, entaun sira tenki soe sira nia hahalok
at hirak nee.

Durante nee karik ema balu husu ba Sekretariu Defeza atu husik sira liu iha selesaun?

Hau tenki rekoinese katak ema balu haruka mensajen mai hau dehan nia alin, maun subrinu, tiun iha hela forsa, nee duni tenki simu nia atu tama forsa. Maibe hau hakarak hateten katak, laiha mensajen iha prosesu rekturamentu nee no la iha prosesu titip ba malu atu tama forsa defeza. Iha mos ema balu haruka mensajen dehan sira partidu A/B nee duni sira tenki tama forsa. Ba hirak nee hau hakarak hateten katak, laiha partidu A/B iha forsa nia laran, forsa nee povu nian, forsa nee atu servi nasaun.

See deit mak envolve iha prosesu selesaun ba kandidatura?

Tanba ami hakarak prosesu nee tenki lao ho justu mak alende ami forma ekipa ida husi forsa, ami mos servisu hamutuk ho Ministeriu Saude nebe sei halo test ba kandidatu sira nia saude. Alende nee, iha mos ekipa independente ida husi Portugal nebe sei halao selesaun independente ba kandidatu sira.

Saida deit mak kandidatu sira tenki halo wainhira sira liu ona prosesu selesaun no treinamentu?

Sira tenki halo juramentu ho Bandeira Nasional. Prosesu henesan nee akontese iha mundu tomak, tanba nee importante teb-tebes ba joven sira nebe hakarak tama forsa armadas.

Ema balu hanoin katak tama forsa nee hanesan opurtunidade atu hetan servisu?

Hau hakarak fo mensajen ba joven sira katak, se ita boot sira hakarak tama forsa, maka labele tau iha kakutak katak tama forsa nee atu hetan servisu. Tanba wainhira tama forsa armadas, ita boot sira tenki korbankan buat barak tanba tama forsa armadas nee atu kumpri. Kumpri signifika katak koandu iha ordem ruma husi komandu, ita boot sira tenki halao, labele protesta. Segundu, ita boot sira sei ba iha koartel hodi servisu 24 oras, la koalia subsidiu, la koalia salariu
tanba tama forsa armadas nee atu servi laos atu buka servisu. Se ita boot sira hanoin katak tama forca armadas nee para atu buka servisu, diak liu lalikan tama forsa armadas tanba forsa armadas laos fatin atu buka servisu.

Tansa rekrutamentu ida nee importante?

Hanesan ita hotu hatene katak ita iha planu forsa 2020 nebe ke dehan katak, too tinan 2020, ita sei hetan forsa rihun tolu. Tanba nee hahu tinan ida nee planu sira nee tenki lao ba oin tanba planu nee hanesan vizaun dezenvolvimentu setor defeza nian. Atu halao planu ida nee mak agora ita halo dadaun rekrutamentu ba forsa foun. Tanba nee mak hau dehan rekrutamentu ida nee importante teb-tebes. Maibe, alende importante, iha mos obstaklu barak tanba rekrutamentu ida nee rekruta ema barak i sei kria fasilidade boot hodi fo treinamentu ba membrus foun sira. Maske nunee, hau espera katak guvernu Portugues sei ajuda ita nafatin para aban bainrua ita bele haruka ita nia ofisiais sira ba tuir treinamentu iha Portugal.

Tanba sa mak tenki involve akipa ida husi Portugal iha prosesu selesaun?

Durante nee Portugal fo ajuda barak ba setor defeza Timor Leste i iha fin de 2007 hau ho Sekretariu da Defeza Asuntu Tasi nian asina tiha ona akordu ida konaba Kooperasaun Tekniku Militar Entre Portugal ho Timor Leste. Bazeia ba akordu nee, Portugal sei fo asistensia hotu
mai ita no parte ida husi asistensia nee maka partisipa iha prosesu rekrutamentu. Tanba nee, Portugal sei haruka nia ekipa ida mai atu akompana prosesu rekrutamentu nee. guvernu Timor Leste konserteza agradese ba ajuda hirak nebe sira fo hanesan Asesor iha forsa defeza nomos iha Sekretariu Estadu da Defeza.

Iha rekrutamentu foun nee, ekipa husi nebe deit mak sei fo treinamentu baziku no treinamentu espesialidade? Ami deside ona katak treinamentu baziku militar nian ita bazeia ba
sistema militar Portugal nian nebe ke ita bele dehan parte ida husi sistema NATO. Agora, treinamentu espesialidade mak hanesan ita bele haruka ita nia forsa ba partisipa iha treinamentu iha nasaun seluk hanesan Australia, Estadus Unidus da Amerika, New Zeland, Malaysia no agora ita sei haruka nain ida ba Indonesia para bele partisipa iha
Sekolah Staf Komando Marinir iha Surabaya. Treinamentu baziku military nee sei halao durante fulan hira? Sei halao durante fulan tolu nia laran. Depois de fulan tolu nee, ita identifika keta balu priensia rekejitu para atu tama ba ofisiais no balu priense rekejitu atu tama ba sarjentu, entaun iha neba mak sira bele kontinua fali sira nia espesialidade. Tanba nee, treinamentu
bele too fulan 6 ou 8.

Iha tarjetu rekrutamentu nian, forsa defeza presiza ema nain 30 ba sarjentu no 80 ba offisiais. Oinsa Sekretariu Estadu bele defini ida nee?

Iha lei servisu militar nian esplika klaru tiha ona katak Sarjana konserteja tenki ba Ofisiais. Ba sira nebe tamat SMA maibe iha rekejitu (prasyarat) especial, nee bele tama Sarjentu, maibe se laiha rekejitu especial entaun sira tenki ba Soldadu.

Tanba sa mak rekruta sarjentu 30 deit?

Tanba ami hakarak fo opurtunidade ba soldadu sira nebe ke tama kleur tiha ona atu sira mos bele apply ba sarjentu. Ami deside ida nee tanba too agora iha soldadu balu ke tama iha 2002 maibe too agora sei soldadu nafatin, entaun ita tenki fo opurtunidade ba sira atu apply. Maske nunee, sei liu husi prosesu internal ida ke naruk.

Karik oras nee iha ona preparasaun ruma ba treinamentu baziku iha Metinaro?

Diretor Sentru Treinamentu Metinaro, Tanente Koronel Falur Rate Laek simu ho ksolok rekrutamentu nee no F-FDTL rasik haree katak treinamentu nee todan oituan tanba ema barak, entaun husu mos apoiu ba Komponente Naval liu husi Major Neves sei fo apoiu iha treinamentu nee. Uluk, ita nia kompania Engeneria F-FDTL hamutuk ho ISF harii ona Sentru Treinamentu Fiziku iha Metinaro. Konserteja fasilidade la kompletu maibe ita hahu prepara tuir ita nia kbiit nebe iha. Obstaklu boot ida nebe iha mak iha parte saude nian tanba hau simu ona kopia surat husi Brigadeiru General Taur Matan Ruak nebe ke deriji ba Primeiru Ministru para husu ajuda husi guvernu para fasilita rai sis ba ema sira nebe tama iha selesaun Forsa Armadas i hau mos hakerek surat ida ba Ministeriu Saude hodi husu sira apoiu iha parte ida nee.

Tan nee Ministeriu Saude mos harii ona ekipa ida iha parte selesaun nian liu-liu iha parte rai sis nian.

Kestaun importante balu nebe ema tomak kestiona mak konaba profesionalismu militar nian, oinsa forsa defeza bele hatan ba kestaun ida nee?

Ita iha ona lei disiplina militar nebe ita bolu naran Regulamentu Disiplina Militar (RDM). Iha RDM nee regula klaru tiha ona konaba ema sira nebe viola lei presiza hetan sansaun. Agora dadaun, Guvernu servisu hamutuk ho UNMIT prepara hela etape ba soldadu sira nebe ke viola RDM. Konserteja iha obstaklu tanba ita foin harii tanba ezemplu nasaun balu harii ona sira nia militar durante tinan lima nulu ona mos sira nia forsa seidauk professional nafatin. Maibe ita foin harii iha tinan hitu nia laran depois de independensia. Maske ho idade kiik maibe ita konsege abansa buat balu ona.

Too iha nebe forsa defeza ninia atensaun ba Polisia Militar?

Ita sei fo atensaun boot ba Polisia Militar para atu fasilita sira hodi bele kontrola membrus forsa F-FDTL nian. Tanba ita hotu hatene katak, akontesementu barbarak iha rai ida nee envolve oknum F-FDTL balu. Iha tempu badak, ami sei foti desizaun ba membrus balu i iha mos membrus balu ke oras nee hatama hela iha sela militar Tasi Tolu. Hau hakarak dehan ba publiku katak, F-FDTL sei abansa ba oin i hatudu kredibilidade forsa nian. Tanba nee hau repete katak, Polisia Militar sei tau matan ba forsa sira no lei organiku ba Polisia Militar agora dadauk atu debate iha Konsellu Ministru para autoriza Polisia Militar hodi kontrola populasaun sira nebe uza farda militar, kontrola membrus F-FDTL nian nebe laiha disiplina. Maske nunee, hau husu ba Polisia Militar atu labele over acting.

Saida mak sai papel ba forsa armadas?

Forsa armadas iha papel importante rua. Papel iha tempu funu nian nebe esplika klaru iha Konstituisaun RDTL katak defende soberania no integridade rai ida nee. Agora, papel forsa armadas iha tempu paz ninian maka oinsa forsa armadas partisipa iha prosesu dezenvolvimentu
fiziku, oinsa forsa armadas fo apoiu wainhira mosu dezastre naturais iha rai laran no oinsa forsa armadas partisipa iha manutensaun paz iha rai liur.

Atu halo buat hirak nee, forsa armadas sei presiza harii tribunal militar ida, presiza sarjana hukum, sarjana administrasaun Negara, presiza gestaun rekursu humanus nian. Maibe importante liu maka atu rekruta engeneria sira atu tama forsa armadas hodi aban bainrua bele
fasilita no apoiu populasaun sira hanesan dada bee ba populasaun sira nebe presiza, ajuda loke dalan ba populasaun sira atu asesu. (ts)

Uluk Alega Angie Kakutak, Agora Konspirasaun ki'ik

Australia Ameasa Protesta

Dili.Tempo Semanal

Hafoin de fulan ida presidenti rekovera husi nia kanek ba ABC TV (28/03/08) Presidenti hateten katak, "La dupida, ne'e hanesan tentativas atentadu tan ba A. sira mai ha'u nia uma, desarma guarda sira ne'ebe hetan ho surpresa, depois tebe rahun odamatan kuartu ha'u
nian." Husu kona ba karik Presidenti kuinese ema ne'ebe tiru nia iha 11/02/2008. Presidenti hatan ho certeza dehan, "Oh yeah ha'u kuinese nia ho didiak nune'e se ha'u hare roupa ka ema ne'e rasik ha'u sei hatudu la ho moe." Maibe iha loron 26/12/08 durante de vizita ba Komarka Bekora Presidenti Horta halo apelu ba eis membru Reinado nian atu hateten sai lia los no rekuinese an se mak tiru nia.

Hafoin de tinan ida, loron 12 atentadu kontra moris Presidenti da Republika maibe to'o ohin loron seidauk hatene lolos lia foun matebian Alfredo Reinado ho ninia membru sira ba iha residencia Presidenti ninian. Iha 28/03/2008 tuir intervista ba televizaun ABC Australia,
Presidenti da Republika foti lian maka'as hodi alega Reinado ninia doben Angelita Pires mak hatene resposta kona ba atentadu ne'e. "Master mind ba ida ne'e maka Sr. Alfredo ho ema sira ne'ebe iha ninia kotuk. Ida maka Sra. Angie Pires, timorense hela iha Darwin, reside iha Timor Leste, nia iha momentu tomak besik tinan rua maka ha'u kaer kazu ne'e, nia sempre iha ne'eba, venena atmosfer, kreia problemas, manipula Sr. Alfredo Reinado. La iha ema ida maka hatene mesmu apoiantes Alfredo Reinado ninian mos hirus ninia hahalok, ninia fungsaun ne'ebe sempre empata, negative liu no destruida. Ha'u nungka hasoru ema ida iha ha'u nia moris mak….no nia (Angelita) mak ha'u dehan responsible numeru um. Husi ne'ebe maka nia hetan osan hodi suporta Sr. Alfredo no ninia agenda sa ida, Ha'u la hatene." Iha momentu ruma iha Darwin mos Presidenti hateten ba media internasional balun katak deskonfia iha konta bankaria konjunta ho naran Alfredo ho Angelita ninian iha Australia ho osan nomial ne'ebe bo'ot.

Maske tinan ida ona maibe la dauk iha akuzasaun klaru ba soldadus Alfredo ninian ne'ebe involve iha atakes kontra Presidenti ho Primeiru ministru nune'e mos akuzasaun lolos kontra Angelita Pires ne'ebe hanesan mos cidadaun Australiana maka identifika husi Presidenti
nu'udar responsable ida mos.

Tuir ABC, programma 7.30 semana kotuk Presidenti dehan, "Ha'u la hateten katak nia (Angelita) implika direitamente ka planea asasinasaun kontra ha'u, ka ba ha'u nia uma. Maibe nia sempre sai hanesan obstacle, sempre halo problema ba kada esforsu dame, sempre venena Alfredo nia hanoin. Ne'e mak problema. Laos nia materialmente involve ona….no se nia inocenti, ha'u hein nia sei hetan liberdade no halao ninia moris.

Angelita Pires moris iha Timor Leste no bo'ot iha Australia nu'udar doben matebian Reinado, desde de 11/02/08 nia labele fila hikas ba Australia. Tuir dokumentus ne'ebe jornal ne'e asesu ba hatudu katak Angelita mantein nafatin korespondencia ho governu Australia. Governu Australianu ameasa atu hato'o protesta kona ba ninia tratamentus hirak ne'e.

Tuir surat ne'ebe Departamentu Estranjeiru Australia nian haruka ba Angelita Pires hodi informa katak, "se Prokurador Geral sei indika atrazu beibeik ami propoin – karik ita konkorda - governu Australia sei rejista ninia preokupasaun forte kona ba atrazu liu tan prosesu ne'e hodi fo halo akuzasaun juridiku kontra ita ne'e la rauabel,"hakerek iha surat konfedencial husi embaisada Australia ba TL iha Dili.

Antes de surat ida ne'e iha loron 03/02/09 Embaisada Australia iha Dili informa ona ba Sra Angelita pires kona ba enkontru entre Embaisador Peter Hyeward ho PGR

Timor Leste iha loron 09/01/09 ne'ebe koalia kona ba situasaun Sra. Angelita Pires ninian. Iha surat ne'ebe hakerek, "Sr. Monteiro konfirma ona investigasaun ba eventu 11 Fevereiru 2008 extende tan ona fulan nen iha fulan Agusto 2008 relasiona ho suspeitu sira maka agora iha detensaun nian. Nia (PGR) dehan karik investigasaun bele extende liu tan, nia hakarak ona atu aprezente kazu ne'e ba tribunal iha fins janeiru 2009."

Pontu tuir kedan informa tuir kedan dehan, "Sr. Monteiro dehan ona katak ita bele hetan akuzasaun legal relasiona ho ita hanesan konspirador nivel ki'ik iha eventu 11 de Fevereiru 2008. Nia hateten ona kualker akuzasaun kontra ita relasiona ba eventu ne'eba sei aprezenta ba tribunal iha momentu hanesan wainhira akuzasaun legal aprezenta kontra suspeitu sira seluk maka detain hela." Prokurador Geral DR. Longuinhos Monteiru iha momentu balun koalia temi ona katak, 'kazu ne'e komplikadu tebes tan ba iha relasaun ba cirkumstancias oi-oin, difikuldades atu hetan fontes kona ba prosesu ne'e hahu." Tuir planu iha iniciu fulan Marsu Ministeiru Publiku sei hatama ona akuzasaun kazu atentadu 11/02/08 ba Tribunal.

Angelita Hau Sai Vitima

Maibe saida mak akontese hafoin Angelita Pires simu karta resposta husi Governu Australia ne'ebe dehan katak involvimentu Angelita Pires iha atentadu 11 de Febreiru 2008 ne'e kategoria ba nivel ki'ik. Responde kona ba karta resposta husi Governu Australia Angelita Pires hateten, desde uluk kedas husi nia parte rezeita katak nia la involve iha kazu refere no husi nia parte fiar katak Major Alfreido tun mai Dili laos atu oho ema ida maibe, tamba sira mak bolu nomos
husi nia parte rasik hatene saida mak nia hare iha loron domingu dadersan wainhira atu ba almosu ho Alfreido, e nune'e mos husi nia parte hatene semak iha momentu neba nomos nia rona saida mak sira koalia liu husi telefoni hodi hein resposta sin ou nao.

Tuir Agelita, iha momentu neba husi ninia parte rona momos saida mak sira koalia,nune'e mos hanesan ema seluk rona ne'ebe deklara tia ona ba Unipol tan ne'e, husi nia parte la fiar katak Alfreido mai iha Dili laos atu atentadu ema ida, hakanek ema ida ou atu oho ema ida."Depois de Alfreido mate, iha akuzasaun ne'e hateten katak, hau maka ema numeru I no principal nomos hau mak halo tanda ba ami nain rua iha konta bankaria tamba dehan katak hau mak fo droga ba nia,hau mak fo alkohol ba nia,osan nomos tamba nia toba iha hau nia uma maibe, ikus mai saida mak akontese bazeia ba Outopsi Report buat hotu hatudu katak drogas la iha, alko la iha entaun tenki hateten sai" Tenik Angelita Uluk lideransa Ministeriu Publiku rasik deklara katak iha momentu neba Alfreido iha osan barak maibe afinal deskontas hotu tia iha deit Doisentus dolar Amerikanu mak iha bolsu. Angelita haktuir, buat hotu halo lalais hodi akuza tun sae deit no defama hau iha palku mundial hodi sulan hau tun sae deit nomos halo mate hau nia oan ne'ebe mak hau kous iha fulan 4 nia laran. Agelita lembra fila – fali katak, Momentu Angelita sei iha Australia Alfreido promete ona ho ninia familia katak nia lakoi moris hanesan ne'e hela deit tamba ne'e nia sei entrega an maibe, derepenti rona fali katak Alfreido mate.

"Depois de Alfreido mate Presidente da Republika Jose Ramos Horta dehan katak hau mak ema premiru no pergozu entaun sira kaer fali hau"tenik Agelita

Angelita hatutan, sorte boot tamba konstitusaun ne'e la iha pena de morte selae Presidente bele ejiji iha palku mundial kona ba pena de morte.

"Tamba Presidente sente katak Gastao Salsina ne'e ema seluk entaun nia fo perdaun no halo buat hotu ba nia, nomos iha momentu ne'ebe sira dehan hau ne'e pergozu la halimar maibe, ikus fali sira rasik fo sai ona ba governu Austaralia katak hau laos ema boot nomos hau laos ema ne'ebe mak sira buka lolos, nune'e mos dehan katak involvimentu hau nian ne'e hanesan konspirasaun nivel ki'ik kontra governu" hatutan Angelita.

Hanesan ema bai-bain Angelita la simu liafuan ne'ebe dehan katak, konspirasaun nivel ki'ik tamba husi ninia parte rasik mos la komprende signifikasaun husi konspirasaun nivel ki'ik.

Sekarik kazu ida ne'e iha nivel ki'ik entaun konserteza iha mos nivel boot tamba ne'e, kazu nivel ki'ik ba ema ki'ik deit no nivel boot ba ema boot.

Neduni,ema hirak ne'e tenki hatene an no tenki koalia lia los tamba ikus fali sira hatama akuzasaun ne'ebe dehan katak, involvimentu Angelita hanesan konspirasaun nivel ki'ik maibe, husi parte Angelita sente katak kestaun ne'e hanesan kurtina deit para atu taka falta."Momentu sira kaer hau, sira viola ona direitu humanus tamba ho hahalok ne'ebe sira halo hodi hameta hau ho Alfreido nia oan ne'e krimi" haktuir Angelita

Angelita informa liu tan katak, tamba governu Australia hare situasaun ne'e demais liu ona no dada ba mai hela deit neduni, husi nia parte fiar katak governu Australia sei fo asistensia ba nia tamba iha involvimentu husi polisia Federal ba infestigasaun ne'e sira hatene katak konta bankaria la iha, sira hatene katak drogas la iha, nomos sira hatene katak involvimentu la iha, entaun sira mos hakfodak tamba hetan presaun makas husi povo Australia nomos semak atu simu responsabilidade ba kazu hirak ne'e.

"Ho kestaun hirak ne'e hotu entaun sira mos buka tuir ona,i hau sente ne'e to'o tempo agora maibe,tuir lolos hau lalika atu lakon hau nia oan se'e infestiga halo lolos" tenik Angelita

Hanesan Major Alfreido nia partner Angelita prontu atu infestiga tamba objetivumente kazu hotu – hotu iha mundu ne'e sempre infestiga maibe, infestigasaun ne'e tenki fo konsiderasaun ba direitus humanus, maibe realidade infestigasaun ne'e la hun la dikin no halo mate ema nia oan,halo ema terus nomos defama ema iha mundial."Dala barak dehan katak iha segredu da justisa hodi prezerva ema nia naran no honra maibe, karik hau laos ema neduni sira temi tun temi sae hau nia naran iha mundial ne'ebe to'o ikus hamate hau nia oan" Angelita Argumenta Desde uluk kedas hau husu atu ba Australia tamba agora dadaun hau nunka atu hetan tratamentu mediku ne'ebe diak husi estadu timor relasi ho abortus ne'ebe nia hetan.

Tamba saida to'o agora husi nia parte la hetan tratamentu mediku maibe, ema seluk ne'ebe kaer kilat no to'o ema sira ne'ebe indentifika sai hanesan rebeldes bele hetan tratamentu iha rai liur.

"Hau hatene katak kazu ne'e politiku demais tamba sira halo sala barak ona hasoru hau no agora Presidente rasik tolok hau iha mundial maibe, buat hotu taka ba taka mai heka deit entaun juis nasional desidi katak labele ba neduni, hau mos komprende juis tamba karik juis mos tauk"haktuir Angelita Maske dala barak Angelita husu atu ba halo tratamentu mediku iha rai
liur maibe, Governu la fo no to'o ikus fali sira dehan katak nivel ki'ik labele ba entaun sekarik nivel boot ne'ebe mak fahe kilat no tiru malu dor mak bele ba atu halo tratamentu iha rai liur hodi uja fundus povo nian nomos liu husi pajak povo nian no liu husi doadores nia osan.

"Ema hirak ne'ebe ba halo tratamentu iha rai liur konserteza orasanmentu hirak ne'e sai husi ministeriu justisa mais, tamba saida mak hau atu ba halo tratamentu iha rai liur ne'ebe familia rasik mak selu mos labele ba. Tenik Angelita

Hatan kona ba pergunta ne'ebe dehan katak,ita boot sente katak governu Australia fo apoiu ruma, Angelita informa, uluk Governu Australia la fo apoiu ruma tamba dehan katak kazu ne'e politiku demais nomos sira rasik iha interensia barak para atu taka kazu ne'e, maibe agora dadaun governu Australia komesa fo apoiu ona.Maske tinan ida ona maibe, Angelita rasik to'o agora sidauk hatene klaru ninia estatus tamba kebebasan ba nia limitadu hela tamba sira foti hotu ninia dokumentus hanesan ID Card nomos pasa porte tamba ne'e halo hau atu ba eskola mos ladiak. "Hau ejiji katak sira tenki hamos hau nia naran, hau ejiji katak tenki fo sai lia los nomos hau ejiji katak lideransa sira tenki iha korazen forsa i honra hodi koalia lia los kona ba saida duni mak akontese iha loron 11 de Febreiru 2008" ejiji Angelita

Nia hatutan, akuzasaun uluk ne'e dehan katak hau mak outor, hau mak masta main, hau mak fo droga, hau mak fo kareta nomos dehan katak hau mak konta bankaria maibe buat hotu ne'e mesak lia falsu. Husu kona ba semak halo akuzasaun lia falsu ne'e, Agelita esklarase katak, ita hotu hatene momos tamba kestaun ne'e fo sai deit iha nasaun ida ne'e maibe, kuaze iha nasaun hotu-hotu neduni semak atu responsabiliza ba oan ne'ebe mate nomos presaun hirak ne'e semak atu resposabiliza.

Tuir Agelita, buat hirak ne'e hotu estadu no boot sira tenki responsabiliza nomos sira ne'ebe mak koalia tenki responsabiliza maibe agora atu taka krimi hirak ne'e sira lori fali liafuan konspirasaun nivel ki'ik hodi akuza, karik ida ne'e signifika katak maske ema ne'ebe kanek labele atu defende an."Sekarik ba tribunal hau sei lori ema ne'ebe halo kazu defamasaun nomos ba ema sira ne'ebe tau presaun direitamente ka indireitamente hodi hakanek hau nia honra no halo hau
terus" haklaken Angelita Husi parte Angelita fiar katak informasaun ne'ebe mai to'o iha nai ulun sira mesak informasaun bosok deit tamba dala barak ema hirak ne'ebe halo informasaun ne'e mak involve neduni kazu ne'e.Angelita haktuir, katak akontesementu ne'e hanesan tragedia boot ida ne'ebe halo ema barak terus,i mos halo TL lakon ema diak ida tamba, tuir Angelita nia hare katak Mayor Alfereido Reinaldo ne'e ema diak no ema ida ne'ebe hakarak atu mehi barak ba povo ho nasaun ida ne'e maibe ikus mai ninia mehi lakon iha dalan klaran tamba ema hadau ninia
moris. Laos povo ne'e deit mak merese atu hetan justisa ba lia los maibe,komunidade internasional mos merese no ita rasik mos merese hetan lia los no justisa tamba ne'e Estadu iha obrigasaun atu fo verdadeira justisa ba povo TL tamba povo barak terus demais ona,
inklui mos feto timor.

Nudar feto Timor, Angelita mos hakarak atu defende feto sira nia direitu neduni, la iha ema ida tan mak atu hetan enjustisa boot hanesan ne'e, ne'ebe sira nia oan rasik ema hadau iha sira nia kabun laran.Hahalok hirak ne'e hanesan fali ho hahalok militar indonesia nian mais, agora ita ukun an tia ona, i ema sira ne'ebe mak tur kadeira ne'e ita mak tu'u tamba ema hirak ne'e mak atu fo protezesau ba povo nomos ema sira ne'e mak sai nudar ita nia defensores no protetores mais, ikus fali ema hirak rasik maka hadau labarik timor oan ida nia moris ne'ebe halo feto timor abortus. Angelita halerik katak, laos nia mak fahe kareta, laos nia mak lori instutisaun F-FDTL ho PNTL tama iha politika, laos nia mak fahe kilat, laos nia mak hadau kadeira nomos lao nia maka golpe tun golpe sae tamba, nia hanesan ema estudante ida no inan ida ba oin sira no fen
diak ida ba nia laen, I nune'e mos atu juis diak ida ba povo maibe buat hotu la realize tamba ema impata hotu hodi hadau Alfreido nia moris.Kona ba informasaun ne'ebe dehan katak, Mayor Alfreido mai iha Dili ho intensau at, Angelina hateten, husi nia parte almira teb-tebes no hateten dala barak ona katak Mayor Alfreido hadomi duni presidente nune'e mos sira halao reniaun dala bar-barak mais nia nunka atu hanoin estraga presidente.

"Hau ba halo benena iha kontru ho razaun saida tamba, hau rasik hakarak para Alfreido atu entrega an ba justisa, i nia rasik mos koalia ona ho hau nia fali para atu entrega an ba justisa neduni, sa'a fen ida mak hakarak atu nia laen moris iha perigu nia laran nomos sa'a inan ida hakarak para atu hahoris nia oan iha kilat nia let tamba ne'e akuzasaun hirak ne'e lalos hotu." Hakotu Agelita.(ts)

No comments: