Monday 23 March 2009

Tempo Semanal Edisaun 131

PNTL ba Dasiak,Halolo Lei no Estabilidade

Dili-Ho loron komemorasaun Polisia Nasional Timor Leste (PNTL) ba dala
9, nudar Instituisaun ne'ebe 'menegakkan undang-undang dan melindungi
Negara dari berbagai bentuk rong-rongan' ou halolo Lei nomos kria
estabilidade ba Nasaun no povu.


Loron moris iha dia 27 Marsu 2001 tinan sia lia liuba siqnifika katak,
maske ho idade ida ke nurak, haboot an hodi nune'e nudar lutu internal
ba Nasaun garante seguransa ba povu iha teritoriu tomak. Atu hatene
diak liutan saida mak PNTL halao durante tinan 9 laran, Tempo Semanal
halo interevista esklusivu ho Komandante Jeral Interenu Afonso de
Jesus, iha nia k'nar fatin hanesan tuir mai ne'e:

Bele kualia mai ami durante tinan sia nia laran k'nar saida deit mak
ita boot sira konsege halao no saida mak la konsege halao?

Hanesan ita boot sira hatene katak, PNTL ninia servisu la ses husi
saida mak hakerek ona iha Lei konstituisaun Republika Demokrasia Timor
Leste (RDTL), artigu 47 no hakerek ona iha Lei Organik PNTL ninian
ne'ebe fó ona kompetensia ba Polisia hodi bele halao servisu hanesan
siguransa no estabilidade iha Nasaun ida ne'e atu nune'e povu no
sosiadadu sivil sira bele moris iha hakmatek no dame nia laran, ida
ne'e servisu ne'ebe hanesan atividadi rutina lor-loron PNTL sira
halao.

Alein de ne'e atividade fundamentu saida mak PNTL halao ba Nasaun ida ne'e?

Liu husi atividadi sira seluk hanesan halao patroliamentu, cek point
no sosializasaun Leis balun ba iha sosiadadu sivil sira, liliu konaba
regulamentus tranzitu ninian atu komunidade sira bele hatene. Atu
nune'e evita sira nia an labele monu ba asidentis ne'ebe hot-hotu la
hakarak atu akontesi iha rai laran.

Ida ne'e mak atividades ne'ebe normalmente Polisia halao no
atividades seluk mos hatene mos Lei no fó kompetensia ba PNTL atu bele
halao prosesu investigasaun ba kazu kriminal hirak ne'ebe akontesi iha
rai laran atu nune'e bele submete ba Ministeriu Publiku karik kontinua
ninia prosesu.

Problema saida diet mak durante ne'e PNTL hasoru?

Problema durante ne'e PNTL hasoru ita boot sira hatene katak
problema ba Instituisaun PNTL hanesan apoiu lojistik ne'e mak PNTL
sira infrenta durante ne'e, maibe agora dadauk ita boot sira haree
katak, semana kotuk liu ba ami fó ona apoiu balun ba iha komandante
Distritu sira nomos Unidades Departementu sira atu bele fó apoiu
lojistik diak ba sira atu bele halao sira nia k'nar ho diak no
professionalismu.

Ida ne'e mak oras ne'e ami halao no problema seluk ne'ebe ami
infrenta hanesan lor-loron iha parte operasional ninian ami infrenta
problema konaba kontra Lei kodigu tranzitu ninian. Ita boot sira haree
katak labarik sira ne'ebe minora ho idade ki'ik lori kareta, lori
motor injeral buat sira ne'e problema hotu ne'ebe ami hasoru. Iha mos
problema seluk liliu ba juven balu ne'ebe oras ne'e sei dook husi lian
unidade, dala ruma hafuhu malu, baku malu, foin loron rua liu ba kotuk
kolega ida mate iha Luru-Mata neba tanba problema grupu nian. Tanba
ida ne'e esforsu ema hotu nian atu bele minimiza problema hotu ne'ebe
iha ita nia Nasaun ida ne'e. Atu nune'e bele kriamente ida ke ambiente
atmosfir bele hakmatek, bele kondusivu atu komunidade sira bele halao
sira nia atividades labele ho tauk trauma.

Oinsa relasaun PNTL ho Falinti-FDTL?

Relasaun entre PNTL ho Falintil-FDTL, hahu husi tinan 2008 ne'ebe
iha insidenti iha atentadu ataka ita nia nai ulun sira, Xefi Estadu
Jose Ramos Horta ho Xefi Guvernu no hahu husi neba ami komesa halao
servisu ida ke diak no ohin loron bele lori fali ambiente ida ke
hakmatek ba povu sira.

To'o ohin loron mos ami kontinua atu servisu hamutuk atu nune'e iha
futuru bele iha koordenasaun ida ke diak. Tanba ne'e mak ohin loron
ita hatene dehan katak iha Lei halo ami nia difini ketak-ketak, maibe
hanesan ami Instituisaun PNTL ami presiza atu nai ulun sira mos bele
halao Lei. Ninia oan sira bele fó poder atu bele halao koordenasaun
ida ke diak atu bele halao servisu iha ita nia Nasaun ida ne'e.

Mais neste momentu ema barak mak iha preukupasaun ho krize 2006?

Mais neste momentu ami hatene katak ami iha relasaun diak maske hahu
husi krize 2006 ema hot-hotu preukupa los ho ami Instituisaun 2 ne'e,
maibe wainhira ba to'o iha 2008 ami komesa hakbesik an halao servisu
hamutuk atu lori fali ita nia maluk sira ne'ebe mak hanesan kriminozu
fila fali mai.

Ne'ebe to'o ohin loron ami kontinua mantein nafatin relasaun ami
nian ho Institusaun 2 ne'e. Ami hein katak iha futuru bele diak liu
tan nomos iha hanoin balun atu iha sira nia formasaun ruma ne'ebe
baziku treinu ruma ami mos tenki haruka ami nia ema balu atu ba iha
neba atu bele haree oinsa treinamentu ba iha forsa ninian atu ami mos
bele iha koinesimentu ruma.

Saida mak sei presiza atu halao ba ita nia membru nia kapasidade sira agora?

Membru sira hadia kapasitasaun ne'e buat ida ke importante tebes ba
Instituisaun PNTL, tanba PNTL foin mak hari'i komesa husi
2000-2004-2005. Maibe, wainhira hari'i ho nia kapasidade ida limitadu
maibe Estadu mos fó fiar ida ba sira atu nune'e bele asegura siguransa
iha ita nia Nasaun ida ne'e no hodi ida ne'e ita presiza tan atu bele
hasae sira nia kapasidade laos ba Offisiais sira deit, maibe ba mos
Ajenti sira ne'ebe halo sira nia funsaun ne'ebe importante, liliu iha
Unidade Investigasaun Kriminal no Tranzitu, Informasaun, Unidade
Maritima, UIR Unidade Intervensaun Rapida (UIR), ne'e buat ida ke
prosesu tenki treinu bebeik.

Estratejia saida mak sei kria, atu nune'e PNTL mos bele iha kapasidade
hanesan Nasaun ne'ebe avansadu ona?

Ita haree hanesan Internasional sira no Polisi sira iha Nasaun
ne'ebe mak avansadu oituan sira laos dehan lor-loron treinu dala ida
deit husik ona, maibe buat ne'e atividade rutina ba ita nia Ajenti no
Offisiais sira atu nune'e sira bele iha kapasidade ida ke diak atu
bele orienta ami nia soldadu sira atu bele halao servisu tuir regras
prosedur ne'ebe iha.

Sei sira la iha koinesimentu konserteza ne'e hanesan ita boot sira
hatene failha oituan deit iha kritika, ida ne'e hau hanoin futuru mai
ne'e ita tenki haree kapasitasaun ne'e importante ida, maske ita ba
ona haree kapasitasaun husi T-UNDP Australia ninian ne'ebe haruka ona
Offisiais balun ba ona Semarang kursu Leadership iha neba, maibe ita
senti katak ida ne'e la sufsienti.

Ema ida ba kursu ho tempu loron 5 seidauk iha buat ida atu nia
aprende, presiza tempu ne'e tenki naruk no treinu bebeik atu bele iha
kapasidade.

Entaun iha ona planu atu bele mos suporta ida ne'e, mais ou menus
treinu PNTL sira ne'ebe mak treinu iha fatin seluk?

Sim, ita boot sira haree iha 2008 ne'e halao ona kursu barak, foin
dadauk ne'e haruka ba iha Australia, husi Akademia nain 2, ne'ebe ba
tuir treinamentu konaba peace keeping force ninia Misaun da Paz.

Ne'e mos sira ba tuir atu iha koinesimentu ba iha neba nomos iha
programa seluk atu haruka tan ba atu sira mos bele kontinua nafatin no
futuru ninian, ita sei hanoin. Kursu seluk hanesan narkotik nian mos
ita presiza fó treinu no treinu presiza mos ekipamnetus konaba
forensiik ninian atu bele fasilita ami nia servisu.

Mais ou menus membru PNTL presiza hetan koinesimentu konaba saida deit?

Ami mos iha ne'e falta koinesimentu no hau konaba buat ida
'Narkotik' iha ita nia rai laran, hau husu husi T-UNDP Australia sira
atu fó ai-moruk oioin tanba ita la iha koinesimentu haree konaba ida
ne'e.

Sira lori buat ida ne'e mai mais hau hakarak fahe buat ne'e ba iha
Distritu sira, tau iha didin lolon poster ne'e liliu ba iha ami nia
Polisia sira mak halao k'nar hanesan investigasaun atu sira bele hetan
koinesimentu.

Ita haree katak ai-moruk hirak ne'ebe dala ruma iha ita nia rain,
ita falta koinesimentu, ne'e mak hau husu buat ne'e mai iha ne'e ho
tan livru balun no presiza atu fó ba Komandante sira atu bele mos
hatene. Kuandu sira halao servisu sira hetan buat sira ne'e ita bele
esplika katak ai-moruk sira ne'e dala ruma relevante bele estraga ita
nia juventudi sira, tanba servisu ida ne'e importante bele halao ami
nia k'nar.

Ita boot sira haree tuir iha ami nia estrurtura ne'e fahe ba unidade
barak teb-tebes, unidade spesial 1 mak Unidade Intervensaun Rapida
(UIR), Unidade Reserva Polisia (URP) ho Unidade Polisia Fronteira
(UPF) nomos iha unidade seluk hanesan Unidade Maritima, Informasaun,
Investigasaun ho Komoniti Polisia, maibe sira sei fahe tan sub-unidade
seluk ne'ebe ita haree luan teb-tebes.

Oinsa ho disiplina memrus PNTL sira nian?

Disiplina membru PNTL ninian tuir observasaun ema seluk nian barak
mak dehan PNTL ne'e disiplina la diak, ne'e 'kaca mata' ema husi liur.
Maibe, husi 'kaca mata' PNTL nian rasik Instituisaun katak ami iha
duni impresaun displinar, maibe iha balun ke seriu no balun ke la
seriu.

Ba sira ne'ebe la seriu ami foti medidas halo investigasaun tuir Lei
hateten dehan katak, fó represaun diskrita ba nia ou verba no bele mos
halao buat seluk hanesan transparansia ba husi fatin ida ba fatin
seluk. Ida ne'ebe seriu liu ita boot sira hatene katak dala ruma bele
hetan iha dimisaun no suspensaun.

Bazeia ba buat hirak ne'e hotu liu husi etapa saida deit?

Ne'e etapa ida hahu husi 2007 mai ne'e etapa ida ke ita boot sira
hatene katak, ne'e liu ona husi krize ne'ebe tenki liu husi prosesu
konsolidasaun, konsilida malu neneik, buat hotu lao tuir narasaun mak
ita foin haree prosesu sira neba. Ita lakohi esforsu ita nia an lalais
atu nune'e bele estraga buat hotu, ne'ebe intermus no disiplina iha
intervensaun disiplinar iha maibe la dun boot.

Sira ne'ebe ita boot sira hatene dala ruma uza sivil no pistola ba
iha fatin balu hanesan bar hodi hemu no dala ruma ba iha manu futun
neba hodi futu manu no tur hemu iha estrada, ida ne'e ami mos presiza
apoiu husi komunidade sira se karik bele fó informasaun mai ami tanba
komunidade sira nudar ami nia tilun, ami nia matan, ami nia liman no
ain.

Oinsa relasaun entre PNTL ho Komunidade?

Relasaun entre PNTL ho komunidade ne'e buat relasaun ida diak tebes,
positivu tebes. Tanba ne'e mak ita boot haree katak hahu entrega
servisu ba iha Instituisaun PNTL husi 2002, 2001 sira entrega poder ba
ami ne'e hanesan ita boot sira haree hanesan primeiru hahu husi
Manatuto ho Aileu, sira ne'e mak hanesan ema ne'ebe toma
responsabilidade primeiru iha tinan 2001 ho 2002 depois tuir mai
Distritu sira seluk.

Ne'ebe ami haree katak relasaun ami nian ho povu ne'e diak teb-tebes
maske hanesan ohin ita boot sira temi ona katak iha individua PNTL
balu mak halo nia azneiras, meneira oioin, maibe ami haree katak sira
iha duni konfiansa.

Tanba ne'e mak ita boot sira haree katak hahu husi krize 2006 ne'e
so akontesi deit iha sidade Dili, iha ne'e deit umanu mais ita boot
sira haree dehan katak, 12 Distritu halao sira nia servisu lao normal
nomos apoiu komunidade ne'ebe maximu teb-tebes tanba ne'e kria
estabilidade to'o agora.

Karik iha Distritu balun la kria relasaun diak?

Se karik husi Distritu mak la kria relasaun ida diak hau hanoin ita
boot sira hatene ona, depois liu husi krize 2006, ita mai fali to'o
2008 iha atentadu, iha atentadu ida ne'e komunidade ne'e koopera
teb-tebes tanba ne'e mak ami iha susesu iha parte operasional Ne'e
apoiu komunidade ninian ne'ebe lor-loron sira komunika ho ami fó
informasaun ba ami no nune'e mos konaba rekoilha armas ilegalis sira.

Ne'e katak iha parte ida positivu tebes ne'ebe kria relasaun povu no
polisia ninian diak teb-tebes. Maibe ida ne'e ami senti dehan labele
para deit iha ne'e mais tenki esforsu nafatin liliu husi Polisia
Unidade Komunitari.

Sira mos tenki halao planu iha 2009 ne'e sira tenki tun nafatin ba
iha baze liliu ba iha Suku sira ne'ebe izoladu, Poliaia la to'o atu
bele kualia ho povu sira no sosiadade sivil sira konaba ami nia
funsaun, misaun no ami nia servisu lor-loron atu komunidade sira mos
bele hatene katak, ida ne'e mak ami nia esforsu atu bele kria relasaun
ne'e atu diak liu tan hodi bele hametin estabilidade iha Nasaun ida
ne'e bele hetan dezenvolvimentu.

Injeral PNTL nia membru hamutuk hira?

PNTL uluk atu rekruta to'o 3.000, maibe tanba deit iha infrasaun
balu ne'ebe mak hetan ona diminasaun iha 2005, i depois tama tan ho
krize ne'e balu hakarak rezigna sira nia an, balu ba servisu iha fatin
seluk hanesan iha Embassada Amerika nian no oras ne'e dadauk ami nia
membru ne'e menus, ami hetan deit 3.182 ne'e mak sei ativu servisu.

Iha planu atu halo rekrutamentu foun?

Konaba ida ne'e hau hanoin oras ne'e dadauk ami presiza hadia lai
iha internal ami nian nebe ita boot sira kestiona konaba infrasaun
displinar, entaun ami hanoin katak ami tenki hadia sira iha laran lao
los ona, i depois ita ba fali iha tinan seluk mai haree buat hot-hotu
los ona ita hauhu tama ba rekrutamentu.Ami lakohi promete tanba ita
boot sira hatene treinamentu ne'e atu hahu ona ba Distritu 3 ne'e, se
tuir ami nia hakarak ne'e katak tanba Ajente sira balu ne'ebe fila ba
servisu iha ida-idak nia rai rasik dala ruma tratamentu ba ema ne'e la
igual, dala ruma defende liu ba nia familia no dala ruma ema seluk
ne'ebe halo krime ita ba kaer. Entaun iha hanoin katak iha tinan ida
ne'e ami atu halo re-treinamentu ida ne'ebe hili husi Distritu 3, i
depois ami sei halo kolokasaun ida hanesan Indonesia nia tempu halo
'Surat Keputusan (SK) Penempatan,' dala ruma ema husi Same sei la fila
fali ba Same, maibe husi Same bele ba fali Baucau, Viqueque no
Lospalos bele mai fali parte Ainaro, Same no Covalima.

Maske, iha kondisoins balu ema hateten dehan foin muda ba trata ema
tenki hanesan ema iha kondisaun ho buat hotu, maibe hakarak ou lakohi
ita tenki halo ida ne'e hodi minimiza ami nia problema hirak ne'ebe
ami infrenta iha durante ne'e. Ida ne'e mak ami hanoin hela, mais
konaba rekrutamentu foun ami seidauk bele kualia tanba dala ruma ami
kualia ida ne'e hanesan ami promete, la realiza la diak.(ts)

No comments: