Tuesday 7 April 2009

Tempo Semanal Edisaun 133

Iha Tribunal,Dokumentus MTCI ho MJ Sei Soke Malu

Dili, Tempo Semanal

Iha loron Koresma nia laran, sarani Timor oan tomak fo espasu oituan ba Aman Maromak atu tama iha sira nia neon, hodi saran no helik sira husi ameasa no tentasaun oioin nebe mosu iha sira leet. Maibe iha loron Koresma nee mos, Timor oan balu uza hanesan tempu opurtunu ba sira atu hatun malu no hakotu relasaun servisu e relasaun familia tamba interese orsamentu boot liu du ke interese vida esperitual.

Tentasaun nee mosu iha kompania Pualaka Petroleu Fuel, Lda. nebe problema nee nia hun nani kedas husi akuzasoens katak, Americo Lopes mengobrak-abrik dokumentus kompania Pualaka Petroleu nian, wainhira Luis Oliveira hanesan Manager ho Joao Alves hanesan Direktur Finansas, Pualaka Petroleu sei halao vizita ba Jakarta, Indonezia.

Luis Oliveira ho Joao Alves nebe hetan du’un husi Americo Lopes katak, sira nia vizita ba liur nee, hela iha hotel berbintang no gasta osan USD 27,000.00, halo sira nain rua hakfodak. Hakfodak maibe, halo sira nain rua hakmatek oituan hodi kadi kakutak hasoru Americo Lopes. Tamba nee, Segunda-feira, 30 Marsu 2009 wainhira Tempo Semanal publika alegasoens Sengketa Entre Pemilik Saham Pualaka Petroleu, alegasoens nee trava tiha Americo Lopes nia hakat, hodi halo Americo tenki prepara termus linguazen ala emprezariu hodi kontra alegasoens hasoru nia. “hau sei hakaas an atu responde elegasoens sira nebe ita boot nain rua halo hasoru hau ho hau nia kaben. Hau deside ona semana oin Tempo Semanal sei publika informasaun nebe hau atu hatoo tamba direitu de resposta nebe hau iha tuir regras jornalismu nian”, dehan Americo Lopes iha nia surat alegasoens kontra Joao Alves ho Luis Oliveira.

Americo kumpri duni no hahu telephone jornalista Tempo Semanal Sabadu semana kotuk, hodi intrega ba jornalista statementu Americo nian kontra Joao Alves ho Luis Oliveira. Maibe, Joao Alves ho Luis Oliveira konsidera akuzasoens hotu husi Americo Lopes hanesan akuzasoens falsu tanba antes Americo Lopes entrega dokumentus ba jornalista, uluk nanain Americo Lopes derize karta ida ba Joao Alves ho Luis Oliveira iha dia 1 Abril 2009, nebe mak fo espasu ba Joao Alves ho Luis Oliveira atu konsidera hanesan estatementu bosok ten tanba fo sai iha loron bosok ten.

Atu hatene liutan konteudu husi karta nebe Americo Lopes derize ba Joao Alves ho Luis Oliveira no oinsa resposta husi Joao Alves ho Luis Oliveira ba karta husi Americo Lopes, tuir mai Tempo Semanal publika klaramente alegasoens hotu iha karta laran. Tempo Semanal la aumenta ka hamenus liafuan ruma husi parte rua nian, Tempo Semanal so prega deit liafuan alegasoens, akuzasoens iha paragrafu balu estatementu parte rua nian.

“Hau la nega ita boot nain rua nia kontribuisaun no esforsu desde kompania nee halo nia atividade (maibe labele haluha, tuir istoria, Pualaka Fuel mosu kedas iha 2003) mesmu ke ita boot nain rua NUNKA PARTISIPA ho kapital (dollar ida mos laiha) hahu kedas husi regista kompania, garantia bankaria atu tuir tender, despeza retinas loron-loron molok hetan tender, etc. (tamba iha altura neba ita boot nain rua laiha liu osan), alega Americo.

Liutan Americo du’un katak, la hatama kapital osan ba kompania la signifika labele hetan saham, maibe iha nia regras rasik atu sura konaba kepemilikan saham nee rasik, inklui koandu diskuti konaba pembagian laba. Hau hakarak fo hanoin fali deit konaba asuntu nee, nebe hau fiar katak Sr. Eng. Joao Alves hatene regras nee tamba ita boot ema matenek ida ho esperiensia barak liu hau iha negosiu. Laiha ema seluk mak sobu ita iha kompania nee nia laran, maibe ita boot nain rua mak sobu duni ho ita boot nain rua nia atetude rasik. Aproveita hau nia komfiansa nebe hau fo ba ita boot nain rua, ita boot nain rua maneza kompania nee tuir deit ita boot nain rua nia gostu e bosok hau too rabat rai. Tamba hau hetan evidensia barak, nunee hau deside atu ambil alih managemen kompania molok dezastre boot kona hau no ikus mai hau nia osan sira nebe hau hatama ba kompania nee (dala ida tan, osan 100% hau mak tau) bele lakon saugati deit.

Ita boot nain rua husu ita boot sira nia direitu atu fahe osan, maibe ita boot nain rua haluha tiha ita boot nain rua nia responsabilidade. Hau hakarak husu ba ita boot nain rua, total levantamentu osan too dia 17 de Marsu 2009 ho total USD 448.630 (empat ratus empat puluh delapan ribu enam ratus tiga puluh sen) gasta ba saida deit? Iha nee ita boot nain rua maka kaer. Tusan barak nebe hau foin simu depois de hau ambil alih manajemen kompania, bot tebes, hahu kedas husi agensia, lembur karyawan, selu portu, selu taxa ho sira seluk tan nebe hau labele temi iha nee. Ita boot nain rua tenki aprezenta kontas kompletu ho resibus mai hau tamba hau iha direitu atu hatene.

Mina nebe fan subar ba ema seluk barak tebes tuir evidensia nebe hau iha. Agora dadauk hau prepara hela atu hatama keixa ba tribunal iha loron badak nia laran. Fan mina subar sem fo hatene hau nudar Diretur Ezekutivu Pualaka, nee signifika saida? Ita boot nain rua lalika responde agora kedas maibe prepara hela resposta atu hatan iha tribunal. Hau hakarak fo hanoin fali ba ita boot nain rua katak, mesmu ke ita boot nain rua nunka hatama duit metan ida iha kompania Pualaka, maibe ita boot nain rua simu ona cek rua ho valor USD80.000. Labele haluha mos tusan nebe Sr. Eng. Joao Alves halo hela ho Sunshine ho valor USD60.000 nebe hau deside selu tiha ona. Tusan Sr. Eng. Joao Alves mak halo maibe kompania Pualaka mak hetan fama devedor. Hau temi deit balu iha leten nee atu labele temi sira seluk tan.

Hakarak husu mos aprezentasaun de kontas konaba bomba gazolina Fatuhada, fofoun foin harii, Sr. Luis Oliveira mak kaer. Bangkrut tiha Sr. Eng. Joao Alves mak ambil alih too hau ambil alih fali iha dia 1 de Fevereiru 2009 osan mamuk. Osan hira mak bomba gazulina Fatuhada hatama desde harii too 31 de Janeiru 2009? Ita boot nain rua tenki responde pergunta nee mai hau. Dala ida tan hau fo hanoin, 100% osan cash nebe investe ba kompania nee hau nian rasik.

Hau hakarak husu ba ita boot nain rua, see mak atu selu kreditu kompania Pualaka iha BNU?. Too agora, kreditu seidauk selu hotu no osan nebe atu selu laos kiik.Hau la hatene, hau mak goza ho ema seluk nia kosar ben ou ema seluk nee mak goza ho hau nia kosan ben rasik. Kareta tolu nebe Sr. Luis de Oliveira sosa iha fulan hirak liu ba nee, sosa ho see nia osan? Selu kreditu macet iha Bank Mandiri, Sr. Luis de Oliveira lori see nia osa? Ita boot nain rua semo ba mai rai liur hodi goza vida, toba iha hotel berbintang e lori ribuan dollar (ikus liu ba Jakarta gasta osan USD27.000) see nia kosar ben? Tenki aprezenta kontas. Fo hanoin fali mos atu Sr. Eng. Joao Alves tenki responsabilza mos pagamentu ida nebe halo ba Sea Eagle ho total USD39.000. Fo hanoin mos katak, salariu nebe ita boot nain rua simu, Eng. Joao Alves USD3.250,00 no Sr. Luis de Oliveira simu USD 3.000, boot liu doke salariu Prezidente da Republika nebe nein too 2.500,00. Salariu nee mos ita boot nain rua mak deside rasik.

Nee hotu see nia kosar ben? Haree tok ba funsionarius nebe ita boot nain rua mak hatama ba servisu iha kompania Pualaka sem konsulta ho hau, sira nee mesak ita boot nain rua nia maun alin, primus, tiu, subrinu, oan mane, labarik uma laran ita boot sira nian, ita boot nain rua nia amigas balu ho sira seluk tan. Afinal see mak goza ho ema seluk nia kosar ben? Hau ka ita boot nain rua?, alega Americo.

Liutan Americo husu ba Joao Alves ho Luis Oliveira atu tetu didiak liafuan molok atu koalia ka hekerek surat ruma tamba dala ruma ita bele estraga ita nia an rasik. Durante hau nia moris tomak, hau deve deit hau nia inan-aman nia kosar ben nebe hahoris hau too boot e durante hau halao hau nia negosiu, hau deve deit mak banku. Hau nunka tabele ba ema seluk atu bele moris, nee mak hau nia dignidade. Hau husik ba desizaun ita boot nain rua nian atu lori ba tribunal ka lae. Hau prontu atu ba hatan iha tiribunal no hau prontu kumpri desizaun ikus tribunal nian. Relasaun familiar buat ida, halao negosiu buat seluk. Labele kahur sasan. Ema seluk sei bele konsege jujur liu ba hau duke ita boot nain rua nebe sei iha relasaun familiar ho hau. Hau triste tebes tamba, tuir loloos Sr. Eng. Joao Alves bele sai ezemplu diak mai hau e ba sosiedade tomak. Hanesan ema ida ke matenek, experiensia barak, eis membrus du guvernu, ema nebe mos luta nain ba ukun rasik an. Maibe buat nebe mak akontese oin seluk fali. Maibe laiha buat ida, tanba hau aprende tan buat ruma iha hau nia vida laran.

Americo reforsa katak, apartir de 18 de Marsu 2009 ba oin, “hau Americo Lopes ambil alih management kompania Pualaka tomak inklui mos konta bankaria Pualaka nian iha banku. So hau Americo Lopes deit maka bele hetan asesu ba. Apartir de ida nee mos, funsionarius kompania Puala nian nebe mak sei kontinua servisu ba kompania, sei kontinua hetan sira nia direitu, kecuali balu nebe hau rasik hapara tamba iha indikasaun forte naok mina kompania nian. Agora daudauk hau halo hela auditoria ba kontas kompania Pualaka nian inklui mos mina nebe sosa, mina nebe hatama tiha ona ba guvernu no mina sira nebe mak sei iha hela portu. Tamba dala ida tan, iha indikasaun forte mina lakon barak, akuza nia.

Americo Lopes, hanesan Diretur Ezekutivu Pualaka nian prontu ba hatan iha tribunal konaba alegasaun falsifikasaun dukumentus nebe Eng. Joao Alves ho Luis Oliveira hatoo ba publiku liu husi jornal Tempo Semanal. Tamba realidade laiha falsifikasaun dokumentus hanesan sira hateten, Americo rezeita. Liutan nia hateten, atu prova katak sira nain rua bosok publiku, tuir mai sei hatun mos iha jornal nee dokumentus rua, ida dokumentus nebe hasai husi Ministeriu Komersiu Turismu no Industria nebe hasai iha dia 17 de Dezembru 2008 no ida seluk cek tolu nebe Sr. Eng. Joao Alves rasik mak hakerek no asina.

Americo akuza katak, iha loron 14 Janeiru 2009, Joao Alves ho Luis Oliveira obriga Americo Lopes atu fahe osan ida nebe tuir sira nain rua nia kalkulu, osan lukru nebe Pualaka hetan iha tempu neba. Cek nee banku fo fila ba Diretur Ezekutivu tamba osan iha konta bankaria Pualaka laiha atu foti tuir montante ida nebe husu. Sertifikadu nebe fo sai husi MTCI, Luis Oliveira nia maun rasik naran Helder Oliveira e servisu mos iha Pualaka hanesan funsionariu administrativu mak ba trata iha MTCI. Funsionarius no arkivus iha neba bele sai sasin. Cek tolu nee prova katak sira nain rua, Joao Alves ho Luis Oliveira mesak bosok ten deit. Bainhira ita kompara total osan cek tolu nee hamutuk sai USD 324.800. Ho total valor nebe fahe ba ida-idak, Americo Lopes hetan 50%, Joao Alves hetan 30% no Luis Oliveira hetan 20%.

“socios” Joao Alves ho Luis Oliveira hakilar ho SAHAM KOSONG

Istoria konaba fahe pursentazen 40% ba Joao Alves, Luis Oliveira 30% no Americo Lopes 30% naruk oituan. Koandu guvernu loke tender ba fornese mina ba kareta guvernu nian, sira nain tolu bolu malu atu servisu hamutuk. Joao Alves garante los katak nia bele hatama mina husi rai liur, liu husi kompania Sunshine tamba nia mos “socio” ida kompania Sunshine nian. Ho garantia “mamuk” nee mak deside katak Joao Alves mak hetan 40%, Americo Lopes ho Luis Oliveira ida-idak hetan 30%. Tamba hakarak halo tuir lei, sira deside atu regista uluk kompania iha Ministeriu Justisa liu husi registu notariadu.

Iha altura neba tenki loke konta bankaria ho osan USD5.000,00 minimu. Joao Alves ho Luis Oliveira laiha osan. Tan nee Americo Lopes mak mesak tau osan nee iha BNU lori hetan konta bankaria atu bele regista kompania. Hanesan nee mos koandu atu sosa dokumentus tender no loke garantia bankaria iha BNU lori bele tuir tender. Dala ida tan Joao Alves ho Luis Oliveira laiha osan. Americo Lopes mak tenki tau osan iha BNU.

Depois de regista tiha kompania no hetan lisensa husu Ministeriu Komersiu no Industria, ba dala uluk Eletrisidade de Timor Leste (EDTL) husu Pualaka atu hatama mina 100 toneladas ba EDTL tamba iha momentu neba mina iha Pertamina mos hahu menus. Mina nebe Joao Alves promete katak nia bele hatama maibe nunka sai realidade. Dala ida tan Americo Lopes tenki hasai nia osan rasik lori sosa mina iha kompania Sunshine lori hatama ba EDTL, Americo alega. Pualaka lakon tiha iha tender hatama mina ba kareta guvernu nian, nunee Americo Lopes nia osan nebe tau hanesan garantia bankaria mos lakon (regras iha banku koandu tender lakon garantia bankaria la fila). Tuir fali, guvernu loke tender ba hatama mina ba EDTL, sira nain tolu deside atu tuir tan. Istoria hanesan nafatin, Joao Alves ho Luis Oliveira laiha osan no Americo Lopes mak sosa dokumentus tender no tau nafatin garantia bankaria.

Desta vez Pualaka manan tender no sira nain tolu kontente tebes. Maibe problema boot nebe mosu mak atu buka mina no buka mos empresta osan iha banku, defisil tebes atu konvense banku BNU tamba “socios” nain rua Joao Alves ho Luis Oliveira sira nia “rekor” iha banku ladiak. Tamba Americo desde uluk kedas sai kliente BNU, selu tusan ho diak. BNU mos ajuda Pualaka ho loke LC USD 2.000.000. Ikus mai, Pualaka konsege duni hatama mina husi Malasya iha Novembru 2008 no hahu abastese ba EDTL iha dia 1 Dezembru 2008 too agora ho diak. Tamba Americo Lopes sempre halo sasaun ho boa fe ka niat baik, nia nunka deskonfia katak ikus mai Joao Alves ho Luis Oliveira bele aproveita SAHAM KOSONG sira nian nebe hakerek iha surat tahan ida nia letan lori bosok publiku no ikus mai lori benefisiu ba sira nia an rasik, Americo du’un.

Direktur Ezekutivu Pualaka “ambil alih” Pualaka

Americo Lopes hanesan Direktur Ezekutivu nudar mos ema nebe investe osan 100% iha kompania Pualaka, ho konsensia tomak “ambil alih” management Pualaka tama Joao Alves hanesan Direktur Finansa labele responsabiliza ba osan hamutuk USD 448.360, no Luis Oliveira hanesan Manager Operasional labele responsabiliza mina barak nebe lakon alias fan naok. Sira nain rua menja kompania nee tuir deit sira nain rua nia gostu. Hau hanesan Direktur Ezekutivu, hanesan mos ema nebe tau osan 100% iha Pualaka desde kompania nee harii too agora laiha koinesementu osan nebe temi iha leten gasta ba saida deit. Relatoriu gastus nunka iha, satan resivus nunka hetan. Dala ruma resivus iha maibe falsifika ka inventa deit presu. Tamba sasan hotu ou administrasaun ho relatoriu orsamentu nunka los, maka hau tenki ambil alih manajement kompania atu salva kompania e ikus hau nia osan labele lakon no importante mos atu seluk fila fali osan nebe deve husi banku. Tamba sira nain rua nunke investe osan duit metan ida iha kompania nee maka sira la interese bainhira kompania nee monu. Ba sira nain rua importante maka foti osan ba sira nia gasta komforme sira nia hakarak.

Lalikan hatama Ministra Justisa iha assuntu nee nia laran

Americo Lopes hanesan Direktur Ezekutivu Pualaka mak hasai desizaun hapara funsionarius balu husi Pualaka tamba deskonfia naok mina Pualaka nian e laos Ministra Lucia Lobato mak hasai. Koandu Americo Lopes ambil alih Pualaka, Ministra Justisa sai hela ba halo servisu iha Brazil no fila mai Timor Leste iha 23 Marsu 2009. Americo Lopes husik hela ba desizaun sira nain rua nian atu lori hau ba tribunal ka lae”, hakotu Americo iha nia karta alegasoens.

Resposta Joao Alves ho Luis Oliveira

Ho hamnasa ami simu ita boot nia surat iha data 01 Abril 2009 (loron bosok ten). Ami mos hatoo obrigadu, ami lee tiha ona ita boot nia surat ami sente katak ita boot hakerek nee laos uza kakutak maibe uza ain tur. Ita boot nega mata-matak katak ami hotu la tau duit metan ida,..kitadu…momentu neba osan oituan ka barak ita nain tolu hasai lisuk mak bele infrenta buat hirak nee hotu. Keta haluha desde ita harii too hetan tiha projetu nee, ita konsentra hotu iha Joao Alves nia uma. Nee duni despezas loro-loron nian labele dehan katak ita boot mesak mak hasai osan. Sim. Hau Joao Alves laos nivel ho Americo Lopes. Nee duni hau hatene regras konaba pembagian laba, ami ejiji tamba ida nee ami nia direitu. Tamba sa mak ami dehan iha ema ruma mak sobu ita iha kompania nia laran, tamba koandu iha problema ruma ita sempre bolu malu tur hamutuk hodi buka dalan atu rezolve, maibe koandu haree ba osan, ita komesa sente ona katak iha forsa husi kotuk. Ita boot halo azneiras para bele hadau riku soin Pualaka nian ba ita boot. Laiha buat ida, alega Alves.

Ita boot dehan total levantamentu osan too dia 17 Marsu 2009 ho total US$ 448,630.00 gasta ba saida deit? Ita boot nia ulun keta lalos ona karik? Ita boot haluha katak koandu atu foti osan oituan ka barak tenke ser hetan autoriziasaun husi ita boot nia kaben? Ita boot mos ketak haluha pertanyaan ita boot nian nee husu rasik ba ita boot nia an mos. Ok…tamba too dia 17 Marsu 2009 ita nain tolu hamutuk mak foti keputusaun hodi gasta osan. Fan mina subar se iha evidensia, favor ida lori ba tribunal, maibe ita boot mos keta halo transferensia osan Pualaka nian ba kompania Atauro Oil sem koinesementu husi ami karik? Mina nebe troka kor hamutuk hotu koaze centu e tal toneladas tamba bomba gazolina Fatuhada nakonu tiha ona nee mak ami faan tiha mina nebe kor troka tiha ona nebe sira husi EDTL la simu hamutuk 14 toneladas mak ami faan duni. Ami mos hakarak husu mina troka kor restu sira nebe iha bomba gazolina ita boot bele faan no osan sira nee ita boot lori ba tau hotu iha uma, nusa mak ami mos labele faan? Sedangkan mina nee laos kompania Pualaka nian maibe agensia nebe hatama mina husi Malasya mai ita mak fo autorizasaun ba ita atu faan ou lori ba fakar tiha. Nee mos ita boot nia kakutak labele kompriende nafatin…?

Ami simu cek US$80,000.00 nee ami nia direitu senhor, tuir loloos hau (Luis Oliveira) simu hamutuk US$ 65,000.00 no hau (Joao Alves) simu hamutuk US$90,000.00, maibe nusa mak hau Joao Alves nian direitu atu ba foti osan ita boot nia kaben kansela tiha iha banku BNU, sedangkan cek nee hau Joao Alves ho ita boot Americo Lopes asina tiha ona. Nee hatudu intervensi makaas ita boot nia kaben ba desizaun kompania Pualaka nian no nee ladun loos ona, alega Alves . Ita koalia oin seluk hahalok oin seluk fali, no ita boot sira mos dehan simu uluk lai US$80,000.00 nee hodi uza depois tagihan sai mak sei foti dala ida. Afinal ida nee mesak lia falsu deit, BOBAR TEN…!! Tusan US$ 60,000.00 ba kompania Pualaka Sunshine nee laos Joao Alves nian, maibe kompania Puala nian, nee duni Pualaka mak tenke ser selu. Tamba ita uza osan ida nee duni mak hodi halao atividade kompania Pualaka nian. Ita boot mos hatene no aseita maibe ikus fali ita boot hakarak nega…!! Ema oin sa los mak hanesan ita boot nee?

Bomba gazolina Fatuhada laos bangkrut, maibe manajemen mak ladun diak, nee duni presiza hadia. Oinsa mak osan atu iha, se osan sira nee lori hotu ba tau iha ita boot nia uma..?? Tusan iha BNU responsabilidade kompania Pualaka nian, nee duni ita nain tolu mak sei selu, laos o mesak. Ami la fiar ho kapasidade o nian mesak bele taka tusan ida nee. Loos duni katak, o goza ho ema seluk nia kosar ben. Tamba kompania nee desde hahu lao too hetan projetu hatama mina ba EDTL nein o nia familia ida partisipa iha laran, maibe wainhira buat hotu lao diak ona, ita boot komesa nega favor nebe mak ami halo. Ita boot temi konaba kareta nebe hau (Luis Oliveira) hola, nee tamba hau sente katak tempu duni para hau atu goza ho hau nia kosar ben.

Konaba Bank Mandiri, obrigadu Keta ita boot sira ajuda karik >>?? Maibe, ita boot mos keta haluha katak iha tinan hirak liu ba ita boot sira uza hau nia uma iha Bemori hanesan jaminan hodi foti osan US$11,000.00 iha BNU hodi halao ita boot nia aktividade privadu. Hau nunka hakarak atu temi buat sira nee tamba ita haree malu hanesan maun ho alin iha tempu susar nia laran too ohin loron ita foin mak atu hetan susesu iha ita nia moris. Maibe tamba ita boot hakarak sukit buat sira nee hotu, entaun ita koali tok! Konaba US$39,000.00 nee hanesan garante ida ba kompania Sea Eagle hodi bele hatama mina mai ita iha momentu susar nia laran, maibe osan ida nee ikus mai nudar responsabilidade kompania ALWAYS nian.

Konaba salariu, dala ida tan ita boot hatudu katak ita boot laiha kapasidade atu tur hanesan Direktur Ezekutivu ida. Oinsa mak dehan fali ami mak deside mesak>>? Kona mos ba funsionarius sira nebe momentu neba hatama mai servisu iha Pualaka nebe ita boot dehan katak nee mesak maun alin, subrinu, primus, oan mane, labarik uma laran, ho ami nain rua nia amigas balu, ami sente katak sira nee hotu mak hamutuk ho ita desde kompania nee harii too ikus hetan projetu nee. Sira nee iha direitu atu goza buat nebe mak ita hetan. Ami sente katak sira nee mos mesak ita boot nia primus e familia hotu.

Ita boot dehan ami ba liur toba deit iha hotel berbintang no lori ribuan dollar. Keta ita boot mos iha laran hotu karik? Foin dadaun ami ba Jakarta dehan gasta osan US$ 27,000.00, maibe ami hakarak hateten deit katak ita boot la hatene halo perhitungan ou keta hatene hela maibe finji tiha, tamba US$17,000.00 hodi selu salariu trabaillador sira nian no US$10,000.00 mak ami uza no ida nee tuir loloos programa ita boot nian, atu ba halo kontratu ho ema ho kompania sira husi Malaysia, Indonesia no Singapura. Maibe tamba deit ita boot nia amigas balu mensagem fali mai ita boot, nebe ita boot nia kaben kansela tiha ita boot labele ba. No aproveita hau (Joao Alves) ho Luis Oliveira ami aranka tiha, ita boot ho ita boot nia alin mai foti dokumentus hotu iha nee (kantor Pualaka nian) ba halo copy. Problema nee hahu husu nee. Ita boot iha programa feitu lohi tiha ami sai ba liur pata ita boot bele hadau ou halo manobra ba kompania Pualaka Petroleu Fuel Lda. Ita boot laran metan iha kompania nia laran, akuza Alves ho Oliveira. LOS DUNI…(100%) ami sei lori duni o (Americo Lopes) ba TRIBUNAL. Tamba o halo tranferensia osan iha banku komforme o nia hakarak. La hatene hetan ajuda husi see, maibe nee sei sai problema nasional. Halo moe deit..!

Sim..relasaun familia buat ida, halao negosiu buat seluk, labele kahur sasan. Hau Luis Oliveira hakarak fo hanoin ba o katak, hau mestre Egidio Meles Dias Ximenes nia bei oan no Lucia Lobato nee, avo Tita Dias Ximenes nia bei oan, tamba nee ami temi relasaun familia hodi bele fo kesadaran ba ita boot para bele iha hanoin hodi bele rezolve problema nee ho ulun malirin. Tamba uluk avo sira haree malu hadomi malu la halimar. Haree ba hanoin didiak..!! Hau Joao Alves iha tempu guvernu anterior, hau nudar Membrus guvernu tamba hau nia matenek no mos hau nia kapasidade nebe mak iha, durante nee hau hatudu ona ezemplu barak ba imi, maibe laiha buat ida, o nega hotu tiha..matebian sira sei haree.

O dehan apartir 18 Marsu 2009 ba oin, o ambil alih manajemen Pualaka tomak inklui mos konta bankaria Pualaka nian iha banku, so o Americo Lopes deit mak bele hetan asesu ba buat sira nee hotu nomos konaba funsionarius Pualaka nian nebe ita boot sente dehan besik liu ami ita boot iha direitu atu hasau hotu. Maibe ami hakarak dehan ita boot halo buat sira nee tamba frustradu. Atu halo buat sira nee hotu tenke ser keputusaun ita nain tolu nian, laos o mesak. O laiha direitu nein oituan ba halo buat sira nee tamba o nia pursentu kiik oan liu ami nain rua nian. O ba halo falsifikasaun konaba dokumentus notariadu nian iha Ministeriu Justisa nebe o nia kaben mak lidera. QUITADO..oin hanesan o bele halo auditoriu ba konta kompania Pualaka nian???

Ikus liu, tamba ami tenta dala hira atu ita tur hamutuk hodi rezolve problema uma laran kompania Pualaka Petroleu Fuel, Lda. Entre ita deit ho ulun malirin, maibe ho ita boot nia arogansia no kanten ba osan hakarak han matak mesak deit, entaun publiku Timor tomak tenke ser hatene atetude ita boot nian. Media mak bele sadarkan ita boot karik?. Ami hein ho hamnasa ita boot mos atu lekar iha jornal nebe deit tamba ida nee mak diak. Ami mos hetan evidensia barak ita boot sira nia hahalok iha konta bankaria Pualaka nian iha BNU. Mai fali buat sira nee hotu sei sai iha jornal nebe mak namkari iha rai Timor Lorosa’e: Tempo Semanal, Jornal Klak, STL, Timor Post, Diario Semanal nomos seluk-seluktan. Obrigadu ba ita boot nia pasensia mos atu lee ho konsensia no ulun malirin ami nia karta ida nee. labele hakfodak no labele moras ho liafuan sira nee..? boas festa do santo paskoa!!! Ita hasoru malu iha tribunal, katak Alves ho Oliveira iha sira nia karta.

Entertantu, fontes jornal Tempo Semanal nian informa katak, husi parte Joao Alves ho Luis Oliveira Segunda-feira, 6 Abril 2009, sira sei hatama keixa formal ba autoridade judisiariu hodi tesi sira nia lian naksalak ho Direktur Pualaka. “ami prepara ona atu iha Segunda-feira, ami nia advogadu sei hatama keixa ba tribunal hasoru Sr. Americo Lopes ho individu balu iha BNU”, dehan fontes nee. (aro)

Vitima Halerik Justisa,Estadu Troka ho Kompensaun, ONU Lian Mamuk

Dili, Tempo Semanal

Ohin iha Igreja hotu iha Australia hato’o 1 minutu de silensiu ba vitima sira ne’ebe mate iha Parokia Sao Joao Brito Liquica. Hafoin tinan 10 Masakre Liquica mosu, la lakon tuir anin no tempu hodi hetan Justisa. Nune’e duni kazu ne’e sei moris nafatin iha komunidade Internasional nia ulun hodi fó um minutu de silensiu iha Igreja sira iha Australia. Solidaridade sira iha Australia sei kampania nafatin hodi hari’i Tribunal Internasional ida ba Masakre Igreja Liquica.

Vitima no suvrevivensia husi Igreja Liquica kestiona atensaun Estadu TL ba Justisa, wainhira kuandu Primeiru Ministru (PM) ho Prezidenti da Republika (PR), kansela sira nia vizita hodi kualia konaba pozisaun Estadu ho Guvernu TL.

Relasiona ho vitima Masakre Liquica PR Horta kansele nia vizita ba Liquica iha dader san no PM haruka deit nia reprezentante nain rua, Ministra Sosial ho Sekretariu du Estadu Bendito Freitas mak ba ho Atul Khare ne’ebe kualia ibun been konaba Justisa ne’e mos la marka prezensa maske nia naran hekerek iha konvite.

Eurico Guterres ne’ebe sentenza tinan 20 ba rekursu hatun ba tinan 2 halo kampaina maka’as iha besik baliza TL nian atu sai membru PN Indonesia. Eurico mos halo kampaina ba Prezidenti da Republika Indonesia (RI) nian. tanba ne’e Justisa sei sai nafatin dalan nakukun ba vitima iha TL.

Selebrasaun Masakre Liquica ba dala sanulu (10), ne’ebe akontesi iha dia 6 Abril 1999 liu ba to’o agora vitima barak mak sei halerik tanba Guvernu seidauk iha atensaun atu haree sira nia moris.

Maske nune’e liu husi loron selebrasaun ne’e vitima sira hakilar nafatin ba Guvernu Timor Leste no Republik Indonesia (RI), atu nune’e bele haklaken lalais Justisa no hari’i Tribunal Internasional, atu lori autor ne’ebe momentu neba nudar lideransa tenki ba Tribunal atu toma responsabilidade ba sira nia hahalok.

Parte seluk bele dehan katak, maske vitima sira ninia esforsu no ejijensia atu hari’i Tribunal Internasional hanesan lian Indonesia hateten, ‘mimpi disiang bolong,’ maibe vitima sira iha esperansa boot esforsu hirak ne’e sei sai realidade.

Hanesan ema hotu hatene katak tinan 10 liu ba, liliu iha loron 6 Abril 1999, akontesi Masakre boot iha Kapital Distritu Liquica, iha Parokia Sao Joao Brito Liquica, ne’ebe membru grupu Pro-Otonomi ‘Milisi Besi Merah Putih no Aitarak ba asaltu Parokia ne’ebe refere no povu ne’ebe halai buka salva vida iha Igreja laran, barak mak lakon sira nia vida tan deit Ukun Rasik An.

Akontesimentu hirak ne’e, hanesan reflesaun ne’ebe hatudu ba ema tomak katak, iha momentu neba membru grupu ‘Milisia Besi Merah putih no Aitarak ne’ebe lidera rasik husi eis ‘Panglima Milisi’ Eurico Guteres no nudar Bupati ‘Administrador’ Distritu Liquica momentu neba Leonito Martins nomos Letnan Kolonel (Letkol) Asep Guswadi sai hanesan Dandim.

Bazeia ba dadus investigasaun ne’ebe iha hatudu katak, akontesimentu Masakre Liquica insulta ema barak mate nomos kanek, ne’e duni tuir investigador sira katak iha altura ne’ebe mais ou menus hamutuk ema nain 1.68 mak mate.

Relasiona ho akontesimentu refere, Vitima no familia hamutuk ho sosiedade sivil nomos Guvernu lokal sira iha ona planu atu realiza seminar boot ida hodi halao reflesaun ba Masakre ne’e.

Hafoin dadalia ho jornalista Tempo Semanal reprezentante Yayasan Hak Sisto dos Santos hateten, Orador ba seminar refere Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmao, Prezidenti da Republika Jose Manuel Ramos Horta nomos reprezentante ONU Atul Khare.

Tuir Sisto, topiku ba seminar publiku ne’e oinsa atu hetan Justisa, tanba agora dadaun ne’e vitima no familia vitima sira ejije hela nafatin Justisa, maibe tinan 10 ona sa Justisa mak vitima sira hetan.

Ne’e duni liu husi seminariu ida ne’e, bele fó hanoin hikas ba nai ulun sira hodi halo reflesaun konaba buat hirak ne’ebe mensiona iha relatoriu final Comissaun Aquilhamentu Verdade no Rekonsiliasaun (CAVR) nian, entaun momentu ida ne’e hanesan mos parte ida ba vitima, familia vitima no liliu ba povu tomak ne’ebe durante ne’e ejije Justisa husu ba ulun boot sira pelu menus bele halo ona prosesu ba autor kriminizu sira.

Sisto haklaken liutan katak, Yayasan Hak hanesan parte ida ne’ebe durante ne’e akompaina familia vitima nomos nudar Orgaun ne’ebe luta ba Justisa sei esforsu an hodi kolabora nafatin ba komissaun organizadora hodi realiza seminariu publiku ne’e ho diak.

“durante ne’e ami ejije Tribunal Internasional tanba akontesimentu hirak ne’ebe mosu iha TL hahu husi 1974 to’o 1999 ne’e hanesan krime graves tanba kontra Direitus Umanus, maibe ema hirak ne’ebe sai autor prinsipais hodi komete krime ne’e seidauk prosesu ba Tribunal,”ejije Sisto ne’ebe reprezenta Yayasan Hak.

Alein de ne’e nia konta katak, iha tinan 2003 no 2004 komunidade Internasional hato’o ejijensia ba Estadu Indonesia atu julga ema hirak ne’ebe sai autor prinsipais, ne’e duni iha momentu neba sira hari’i Tribunal ad hoc, maibe tuir sira nia haree katak Tribunal ad hoc ne’e hanesan ‘Pengadilan Sandiwara,’ tanba ida ne’e hanesan simblu deit atu nune’e sira bele ses an husi julgamentu ne’ebe ejije husi Tribunal Internasional.

Tuir Yayasan Hak ne’ebe durante ne’e luta ba Justisa ho membru organizasaun sira seluk nia haree, Tribunal ad hoc sei la responde ejijensia Justisa nian, ne’e duni ba Hak kuandu ema hirak ne’e seidauk kondena ba iha Tribunal entaun konserteza sei kria impunidade.

Sisto mensiona katak, se’e enkuantu situasaun impunidade moris ona iha rai laran entaun hanoin katak, la iha Justisa, konserteza sei la kria paz, maibe prejudika tan vitima sira nia sofrementu.

Rekonsiliasaun hanesan parte ida, tan ne’e labele uza meius rekonsiliasaun hodi taka dalan ba autor prinsipais sira ne’ebe involve krime atu ba hatan iha Tribunal Internasional, tanba ema ne’ebe involve iha kazu krime graves konserteza rekonsiliasaun sei la responde situasaun ida ne’e.

Rekonsiliasaun hanesan meius politika ida, maibe atu responde kazu violasaun Direitus Umanus ne’e kompetensia Tribunal nian.

1 Pursentu

Iha parte seluk Maria Manuela Leong Pereira ne’ebe agora dadaun halao k’nar iha Internasional Center For Transitional Justice (ICTJ) haktuir katak, Masakre liquica hanesan parte importante ida, tanba ne’e grupu vitima, liliu vitima sira tenki forte hodi halao Advokasia ba sira nia direitu nomos atu foti no hatudu problema hirak ne’e ba mundu no Nasaun ida ne’e katak, iha duni akontesimentu boot ida ne’ebe importante mosu iha liqica tinan 10 liu ba, maibe realidade hatudu Justisa ba kazu hirak ne’e la iha.

Nune’e mos, realidade agora dadaun hatudu, vitima barak sei ejje hela Justisa ba kazu ne’ebe akontesi iha TL, liliu kazu Liquica ne’ebe insulta ema mate barak, maibe seidauk hatene lolos ema hira mak mate no to’o agora ema barak la hatene mate isin soe iha ne’ebe.

Tuir Leong, tanba to’o ohin loron ema barak la hatene isin mate sira ne’e soe iha ne’ebe, entaun ejijensia husi vitima nian ba Justisa tenki forte nafatin, tanba ema barak sei terus nomos ema barak sei hamlaha ba lia los maske ema balun hakarak rekonsiliasaun.

“hau hanoin prosesu servisu CAVR nian hanesan faze ida ne’ebe, ita tenki halao duni, maske la kobre ema iha Timor laran tomak, ne’e duni husi dadus relatoriu ne’ebe sira foti bele dehan iha deit 1%, husi ‘seluruh Penduduk’ TL mak hato’o ninia kazu, tanba falta ema barak seidauk fó sira nia lia los,”dehan Leong.

Ne’e duni prosesu ida ne’e nudar pasu importante ne’ebe akontesi iha TL nomos iha rai barak, inklui Indonesia, tanba liu husi prosesu ida ne’e ema hakarak atu kualia no oinsa ema bele fiar atu fó sira nia sasin, nune’e mos oinsa ema bele fiar katak, komissaun ne’e sai hanesan dalan atu sira bele to’o iha Justisa.

Maibe, ninia problema mak relatoriu ne’e hato’o ona ba Prezidenti no entrega ona ba Parlamentu Nasional mais to’o agora Parlamentu la debate hanesan mos iha Guvernu Interior nia ukun.

Maske, foin dadauk ne’e sira halo ona ajenda atu debate iha 10 Dezembru 2008, maibe maioria dehan katak tenki muda no labele debate tanba ajenda ne’e sensitivu, entaun kestaun ne’e laos failansia, mais ne’e prosesu ida ne’ebe tuir lolos tenki hetan atensaun husi Parlamentu atu debate no husu atu implementa sira nia rekomendasaun.

Rekomendasaun hirak ne’e oinsa atu haree ba parte Justisa nomos oinsa buka tan dadus husi ema hirak ne’ebe nunka kualia konaba sira nia kazu.

Membru Parlamentu sira nudar reprezentante povu, ne’e duni sira tenki haree mos kestaun ida ne’e, tanba Justisa ba vitima laos Justisa formal deit, maibe bele iha mos Justisa Sosial, atu nune’e vitima sira bele hetan rekooperasaun.

Se karik la iha Justisa nomos la fó atensaun lalais ba assuntu refere konserteza bele hamosu impaktu ba vitima sira, tanba vitima barak mate ona, vitima barak terus nomos vitima barak la hetan atensaun husi Guvernu ne’ebe realidade hatudu vitima barak la tama iha kategoria programa Ministeriu Solidaridade Sosial (MSS) hanesan bolsu de mae.

Wainhira husu konaba Tribunal Internasional, membru ICTJ ne’e konfesa katak, bazeia ba rezultadu konsultasaun ne’ebe halo iha 13 Distritu realidadu hatudu numeru barak liu mak ema ejije Justisa, tanba liu husi Justisa ema bele konfesa sira nia sala, nune’e mos liu husi Justisa sira bele hatudu ema nia mate fatin ne’ebe sira oho.(Ico/tov)

No comments: